Ravimtaimedega talvele ja viirustele vastu

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke.
Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke. Foto: Raigo Pajula

Viiruste ja külmetuse korral soovitab taimetark ja ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke ennast isetehtud salviga kokku määrida ning kindlasti üks soe taimetee juua.

Tee võiks teha kas iisopist, salveist, kibuvitsast, kassinaerist või miks mitte ka pärnaõiest. «Kõigist neist võib ka segu teha ja siis juua,» möönis Luke.

Kui inimene on külmetanud, tuleks naise sõnul minna sooja vanni, duši alla või sauna, ja kui neid võimalusi pole, siis kasvõi süüa kuuma suppi. «Peaasi, et supis oleks palju ürte sees. Kindlasti tuleb ennast ka millegagi määrida ning siis soojas ja rahus olla. Kui on gripiviirus, siis on väga hea puhastav angervaksa- või pärnaõietee.»

Juba suvel tasuks varuda igasuguseid taimi, millest teha elujõuteed ning mis tugevdavad organismi. «Tugev organism ei jäägi tegelikult haigeks, kui õigesti süüa ja juua,» sõnas Luke.

Ravimtaimeaia köhatees on jahvatatud männipungi, iisopit ja aed-liivateed – kõik need taimed on pisikuid hävitava toimega, sisaldavad rohkesti eeterlikku õli ning on seetõttu hingamisteid puhastava toimega, selgitas retseptide autor.

Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehmemaks. Neid on kasutatud ka külmetuse tees, sest tihti on külmetuse üheks tunnuseks just valus kurk. «Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on meie enda pere lemmiktee külmetuse korral,» sõnas naine.

Kibuvitsamarjad sisaldavad karoteene, mis muudavad limaskestad tugevamaks. Lisaks teele tasub toorestest kibuvitsamarjadest teha siirupit. Taimetark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumandlipõletiku korral hea, või ka ingverit, mis on soojendav ja vereringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest.

Ameerikas süüakse külmetushaiguse korral tihtipeale kanasuppi, mille saladus peitub Luke sõnul just selles, et supis on kasutatud palju ürte, paprikat ja tšillit. Eesti inimestele soovitas taimetark tervendavat suppi tehes kasutada meil kasvavaid ürte nagu tšilli, küüslauk ja tüümian, millest viimane aitab näiteks suurepäraselt ka köha korral.

Sageli räägitakse külmetushaiguste korral sibula, küüslaugu, ingveri, mee ja sidruni kasutamisest, mille kohta taimetark ütles, et ega need halba ei tee. Nii sibulas kui küüslaugus on väävliühendeid, mis hävitavad mikroobe. Küüslauku ja sibulat tasuks kindlasti kasutada ka toidus ja salatites.

Ingver parandab vereringet ja soojendab. Sidrun peaks aga olema mahedalt kasvatatud, sest siis saab seda kasutada koos koorega, nentis Luke. «Muidu suurt mõtet pole – koores on eeterlikud õlid, aga üldise välismaiste asjade vaimustuse kõrvale pakuks mee sisse hoopis eestimaist ebaküdooniat ja jõhvikat. Neis on ka palju C-vitamiini. Lisaks on jõhvikad palavikku alandava ja puhastava toimega.»

Hea C-vitamiini allikas on veel must sõstar, mis on antioksüdantide poolest üks rikkamaid vilju. Mari ise sobib suurepäraselt toiduks, taimelehed aga teeks. «Sinep ja mädarõigas on head looduslikud antibiootikumid. On aga kurb, et nendest piisavalt ei räägita.»

Lisaks eespool mainitutele tõi Luke välja veel kaks organismi turgutavat taime – immuunsüsteemi tugevdava ja baktereid hävitava toimega purpur-siilkübara, millest saab teha nii tinktuuri kui teed, ning suure C-vitamiini ja karoteeni sisaldusega energiapommi astelpaju. «See ei sobi aga kõigile, näiteks mao ülihappesuse korral. Sama on ingveri ja laukudega, aga eks igaüks leiab oma.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles