Treener Harry Lemberg jagas nõuandeid, kuidas jaheda ilmaga õue jooksma minnes end riidesse panna.
Soovitused külma ilmaga treeninguteks riietumisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Ihu vastas olevas riidekihis tuleks vältida puuvillasest materjalist niiskust imavaid riideid.
2. Alusriietuseks sobivad niiskust läbilaskvad tehismaterjalid. Sellisel juhul imendub niiskus ihult riidekihtide vahele ja haihtub kiht-kihilt õhku. Klassikaliseks alusriietuseks on kvaliteetne pikk spordipesu, mis valmistatakse mitmesugustest tehismaterjalidest (polüpropüleen, polüester, kapilen, thermax jne), mille kohta on spordirõivastel ka vastav märge.
3. Ülerõivad peaksid olema õhku läbilaskvast, kergest, aga samas vett ja tuult pidavast materjalist ning kergesti avatavad, et vajadusel üleliigne soojus paremini välja pääseks. Kõik avad, nagu kaelus, varrukad ja alumine osa, peavad olema organismi soojakadude vähendamiseks tihedalt suletavad. Hea pealisrõivas püsib kerge ka märjaks saades. See, kui tõhusat kaitset külma, niiskuse ja tuule vastu tahetakse, on individuaalne.
4. Olulised on müts ja kindad. Tuleb meeles pidada, et kaotame oma kehasoojusest pea, käte ja jalgade kaudu päris palju. Seetõttu peab müts andma sooja, kuid laskma ka peal hingata. Higist märg pea ei ole tervisele hea. Mõne külmakraadiga piisab sõrmikutest, aga kui temperatuur langeb tugevasti alla nulli, on vaja kahekordseid sõrmikuid. Kuumatunde tekkimisel saab sõrmikud vajadusel käest ära võtta ja siis jälle tagasi panna. Kui ilm on tõesti väga külm ja tuisune, on soovitav kasutada spetsiaalseid näomaske, mis katavad ära kõrvad, nina ja suu. Sellistel maskidel on hingamiseks ninapilu ja niiskuseprobleeme ei teki. Kindlasti ei sobi selline mask intensiivseks treeninguks, pigem ikka rahulikuks liikumiseks.
5. Jalga soovitatakse panna polüpropüleenist sokid, mille peale võib tõmmata veel õhukesed villased sokid. Villa soojapidamisvõime ei halvene ka niiskuse sidumisel. Heal jooksusokil ei ole hõõrumist tekitavaid õmblusi. Tähtis on, et Achilleuse kõõlused oleksid kaetud ja soojas.
6. Kuna paljud treeningud toimuvad õhtusel ajal, tuleb kindlasti kanda helkurit. Tavaliselt on jooksurõivastel juba helkurpaelad küljes, kuid nendest ei piisa. Pimedas treenimisel võiks lisaks kasutada helkurvesti.
7. Talvel väljas joostes vali hoolega teid ja kohta, kus treenida. Konarlik ja libe tee ei sobi jooksmiseks. Hangi endale talveks ja külmal ajal treenimiseks sobilikud jalanõud. Tähtis on, et need poleks liiga väikesed ning võimaldaksid panna jalga paksemad sokid. Paljudel jooksukingadel kaob külmaga elastsus, mistõttu väheneb nende amortiseerimisvõime. Meie talvetingimustes sobivad jooksukingad, mille amortisatsiooniomadused põhinevad talla vahekihtides asetsevatel hõljukitel ja mille tallas on sügav muster. Viimane aitab hästi libeda pinnase puhul.
8. Ka jaheda ilmaga treenides tuleb tarvitada vedelikku. Me ei tunneta hästi külmas higistamist, kuid aktiivse õhuvahetuse tõttu on treeningul soovitav juua, et vältida vedelikupuudusest tekkivat alajahtumist.
9. Kui häid talviseid treeninguriideid pole käepärast, võiks kasutada soojakreemi. Sellega peaks sisse määrima eelkõige jalalihased, käed, selja ja rinna. Kindlasti ei tohi panna palju kreemi, sest siis võivad määritavad piirkonnad liiga kuumaks minna. Kasutatavad soojasalvid ei tohiks sisaldada vett.
10. Külma ilmaga tuleb jälgida ka tuule tugevust. On arvestatud, kui palju muudab tuul ilma külmemaks. Treeningute planeerimisel peab arvestama, et tuulise ilmaga on soojakadu tavalisest suurem. Planeeri jooksutreening nii, et alguses jooksed vastutuult ja treeningu teises pooles pärituult.