Olematu müügimees tegi pereisa rahakoti tühjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaalt perele autot ostmas käinud mees tuli tagasi auto ja rahata, küll aga tõi ta kaasa kogemuse, kuidas kavalad petised heausksetel, ka pealtnäha turvalisi kanaleid kasutades, naha üle kõrvade tõmmata oskavad.
Kui pereisa oli Saksa müügiportaalist endale sobiva auto välja otsinud ja müüjaga ka hinnaläbirääkimised väga edukalt läbinud, avaldas müüja muret, kas ostjal ikka raha on ja ta kohale tuleb ning pakkus välja variandi: las autoostja naine saadab mehele raha, mille ta siis Saksamaal kohapeal välja võtta saab. Vaja olevat lihtsalt seda, et tehing käiks läbi Western Unioni rahasaatmisteenuse, mida ta ise kasutab, ning et müüjale saadetaks maksekinnitus.
Et ühegi koha peal polnud sel hetkel kirjas müüja nime, oli mees selle pakkumisega nõus ning lasi naisel endale kanda 1800 eurot ja saatis kinnituse müüjale, kuid kui mees Saksamaale sõitis, ei tulnud kohale müüjat ega autot ning keegi ei vastanud enam ka e-kirjadele.
Kui mees läks aga pärast nädalavahetust postkontorist oma nimele saadetud raha välja võtma, öeldi talle, et see raha olevat juba ammu välja makstud - postitöötaja lohutas järsku asjadest aru saanud meest sellega, et seda sorti pettus olevat väga levinud.
Eesti Posti koduleheküljel seisab hoiatus, et Western Unioni laadsed rahasaatmisteenused ei ole mõeldud ostutehinguteks: «Petturil piisab saatja ja saaja nimest, et teha võltsitud dokument ja raha vale nime all välja võtta.»