Lugeja küsib: mille alusel määrab politsei sama rikkumise eest erineva karistuse?
19. oktoober 2012, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugeja soovib teada, miks temal ja teistel asjaosalistel erinesid sama rikkumise eest saadud karistused.
Lugeja selgitab: «Sain turvavöökampaania raames karistada, kui rikkusin liiklusseadust, mis kohustab kinnitama turvavöö. Tunnistasin viga ning olin teadlik, et tehtule järgneb karistus, kuid ei olnud valmis, et trahv niivõrd karm on, nimelt 144 eurot. Varasemaid karistusi mul polnud, samuti puudusid nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud.
«Tol päeval pärast karistuse kättesaamist silmasin Postimehe artiklit, kus mainiti, kuidas kaubikujuht sai Tallinnas täpselt sama rikkumise eest trahvi 40 eurot. Ma ei oska öelda, millised olid tema eelnevad liiklusrikkumised, kuid ma võin trahvisummat vaadates oletada, et tal puudusid need, nagu ka mul,» lisas lugeja.
Vastab vastused.ee leheküljel advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Maano Saareväli
Ideaalis peaksid karistused olema võrreldavates olukordades omavahel sarnased ja võrreldavad. Samas sätestab seadus, et karistus mõistetakse või määratakse kogutud tõendite pinnalt karistuse määraja siseveendumuse kohaselt.
Siin tuleb mängu inimlik tegur, mis võib kaasa tuua erinevad karistused sarnastes olukordades. Kindlasti erineb karistuspraktika ka regiooniti ehk ühe prefektuuri karistuspraktika võib oluliselt erineda teise prefektuuri praktikast. Pole välistatud, et ka selline erinevus võib olla põhjendatud (näiteks teatud tüüpi rikkumiste sage esinemine ühes regioonis, kuid puudumine teises).
Samamoodi erineb politsei ja kohtute karistuspraktika omavahel. Riik on püüdnud ka karistuspraktikat ühtlustada, kuid seni ei ole see erinevate institutsioonide vahel väga õnnestunud. Seega ei ole välistatud, et erinevate karistajate määratud karistused sarnaste asjade eest võivad olla erinevad. Välistatud ei ole seegi, et karistuse suurust võib mõjutada karistuse määraja isikust tulenevad asjaolud ehk tema emotsioonid.
Samas on juhul, kui isik leiab, et temale määratud karistus ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele (sh proportsionaalsuspõhimõttele), võimalik kohtuvälise menetleja määratud karistus kohtus vaidlustada.
Seega on põhimõtteliselt kõik politsei otsused allutatud kohtulikule kontrollile, kuid seda siiski karistatud isiku avalduse ehk kaebuse alusel. Kohtukaebemenetluse käigus hindab siis kohus karistuse vastavust toime pandud teole ja isiku süü suurusele ning kui ta leiab, et karistus ei ole põhjendatud, siis kohus kergendab seda või tühistab karistusotsuse täielikult.