Euroopas kihutajad trahvidest enam ei pääse
26. oktoober 2012, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni pääsesid võõrsil kihutamisega kiiruskaamera silma ette jäänud autojuhid trahvist, sest riigid ei suutnud omavahel vastavaid andmeid vahetada, siis järgmisel aastal see nii enam pole. Balti riigid aga ei jõua euroliidu uue korra jõustumist ära oodata ja loodavad naaberriikide rikkujaid veelgi varem karistama hakata.
«Kuna kõigis Balti riikides on suhteliselt suur osakaal välismaalt pärit liiklusrikkujatel ja need rikkujad on peamiselt lähiriikidest, siis on väga oluline saada riikide vahel tööle andmevahetus, et tuvastada sõidukiomanikke,» rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits selle nädala algul toimunud Balti riikide politseijuhtide kohtumisest.
Seni veel sellist andmete vahetust riikide vahel ei toimu. «Lätis ja Leedus on [kiiruskaamerate fikseeritud rikkumistest] võõrsilt pärit rikkujaid suurusjärgus 50 protsenti, Eestis jääb see arv alla 30 protsendi, sest me ei ole nii suur transiitmaa,» tõi politseijuht näite.
Selleks et riigid saaksid omavahel raske jalaga autojuhtide andmeid vahetada, tuleb Miilitsa sõnul esiteks muuta seadusi, aga ka panna ühilduma eri riikide infosüsteemid. Selleks toimub lähinädalatel Läti ettepanekul kohtumine, kus Eestist osaleb maanteeameti esindaja.
Politseiametniku sõnul peaks samasugune süsteem järgmise aasta sügisest hakkama toimima üle Euroopa, aga Balti riigid loodavad oma süsteemi varem tööle saada. «Sel teemal on palju küsimusi, mida lahendada, sest iga riik on hakanud neid küsimusi ette valmistama,» lausus ta.
Millal võiks näiteks Lätis kiiruskaamerate vaateväljas kihutanud Eesti autojuht oma postkasti saada lõunanaabrite politsei tehtud trahvikviitungi, ei osanud Miilits veel öelda, sest tema sõnul «politsei ei taha ennustamisega tegelda».
Kindlasti ei juhtu see selle aastanumbri sees, sest muudatused nõuavad aega. «Aga see on oluline valdkond, sest rikkujaid on palju, sel teemal tuleb kiiresti kokku istuda ja lahendus leida,» märkis Miilits.
Politseiametist öeldi, et kõigist kiiruskaamerate tuvastatud rikkumistest on Eesti liiklusregistrisse mittekuuluvate mootorsõidukite osakaal 20–30 protsenti ja see on püsinud muutumatuna. Kehtiva seaduse kohaselt saadetakse praegu trahviteade Eesti liiklusregistrijärgsele mootorsõiduki eest vastutavale isikule.