Kui Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja ka mõnel Põhjamaal hoiatatakse enne vilkuvat reklaami või saateosa inimesi, et see võib esile kutsuda epilepsiahoo, siis Eestis seda ei tehta.
Vilkuvad seadmed ohustavad epileptikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatud sagedusega vilkuv valgus võib fotosensitiivsetel epileptikutel esile kutsuda haigushoo. Tallinna lastehaigla neuroloogia-taastusravi osakonna juhataja Valentin Sander arvas, et vilkuva reklaami või saateosa ees olevad hoiatused oleksid küll teretulnud, kuid need ei lahendaks epileptikute jaoks laiemat probleemi.
«Tegelikult võivad neil hoo esile kutsuda ka teatud mustrid, nagu tihe ruuduline või triibuline. Ka näiteks diskodelt, kus on erineva intensiivsusega vilkuvat valgust, tuuakse meile kiirabiga regulaarselt patsiente,» kirjeldas ta. «Isegi merepind ja sõidu ajal teeäärsete puude vaatamine võib päikesepaistelise ilmaga hoo tekitada.»
Sanderi sõnul räägitakse epilepsiahaigetele patsientidele vilkuvast valgusest arsti juures ja selgitatakse neile, kuidas nad näiteks telerit vaatama peavad.
«On mõned lihtsad reeglid, kuidas nad teleriekraani suhtes paiknema peavad,» rääkis ta. «Sõltuvalt ekraani suurusest ei tohiks epilepsiahaige vaadata telekat lähemalt kui kolm-neli meetrit.»
Teleriga seotud risk on aga Sanderi sõnul aja jooksul pigem vähenenud, sest nõukogude ajal, kui teleritel veel pulte ei olnud, kutsus kanalite kruttimisel tekkinud virvendus momentaanselt epileptikutel hoo esile.
Sanderi hinnangul puudutab fotosensitiivsus umbes neljandikku Eesti epileptikutest.
Epilepsia ehk langetõbi
• Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Haigus on eestlastele tuntud ka langetõve nime all.
• Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Haigust võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms.
• Sageli pole haiguse põhjust võimalik kindlaks teha. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget.
Allikas: Eesti Epilepsialiit