Vaata, kui palju eestlased eelmisel aastal eri liiki alkoholi tarbisid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem tarbiti Eesti Konjuktuuriinsituudi andmetel 2011. aastal Eestis üldkogusena õlut, mida joodi aasta jooksul suisa 76 liitrit ühe inimese kohta.
Koguseliselt järgnesid kääritatud joogid nagu siider ja puuviljaveinid, mida tarbiti 14,8 liitrit ühe inimese kohta.
Kanget alkoholi tarbiti 9,6 liitrit, sealhulgas 6,3 liitrit viina inimese kohta. Vein, mille tarbimine iga aastaga Eestis veidi suureneb, joodi 9,4 liitrit eestlase kohta. Lahjat segatud piiritusjooki nagu Gin Long Drink joodi 7,7 liitrit inimese kohta.
Kokku tarbiti puhast alkoholi eestlase kohta 10,2 protsenti, mida on veidi rohkem, kui kahel eelneval aastal, kuid vähem kui kriisieelsel ajal.
Alkohol on eestlaste jaoks konjuktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul väga kergesti kättesaadav, mida näitab see, et enamik eestlasi saab alkoholi kätte 10 minuti raadiusest kodust.
Näiteks kui Soomes on kogu riigi peale vaid 348 kange alkoholi poodi ja Rootsis 418, siis Eestis on neid 2509. Seega on Soomes 100 000 inimese kohta kuus ja Rootsis neli kanget alkoholi pakkuvat poodi. Eestis on see arv 195. Josingu sõnul on ka põhjamaade kolleegid talle öelnud, et kui seal oleks alkoholipoliitika sama liberaalne kui Eestis, siis jooks seal elavad inimesed lihtsalt ennast surnuks.
Josing rõhutas, et kuigi naaberriigis Soomes tarbitakse inimese kohta praktiliselt sama palju alkoholi kui Eestis (10,1 liitrit), siis seal tarbitakse siiski ühe inimese kohta vähem kanget alkoholi - seal on tõusnud lahja alkoholi nagu veini ja õlle osakaal.
Riigiti on Josingu sõnul proovitud reklaamida inimestele ka lahja alkoholi tarbimist, et vähendada kange alkoholi tarbimist, kuid see on viinud tavaliselt selleni, et lahjat alkoholi tarbitakse küll rohkem, kuid kange alkoholi joomine oluliselt ei vähene.