Teadlane: Eesti alkoholisurmades on süüdi alkoholi tarbimise viis

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Saksamaa Dresdeni tehnikaülikooli professori Jürgen Rehmi sõnul on Eesti suures alkoholisurmade arvus süüdi viis, kuidas Eesti inimesed alkoholi tarbivad.

«Kui Eesti inimesed alkoholi joovad, siis tehakse seda oluliselt sagedamini väljaspool söögikordasid ja palju sagedamini on joomisega seotud purjusolek. Siis juhtuvad ka sellised asjad, nagu õnnetused ja vigastused,» ütles Rehm alkoholikonverentsi «Teadmistelt tegudele» pressikonverentsil BNSile.

«Kui vaadata Eesti surmastatistikat, millal vigastused enam surma peapõhjused ei ole, siis jõuab see aeg Eestis kätte palju hiljem kui mujal Euroopas,» sõnas Rehm. «Paljudes Euroopa riikides pole juba 30. eluaastate alguses vigastused peamine surmapõhjus, Eestis jõuab sama aeg kätte alles pärast 50-ndaid. See tähendab, et vigastussurmadele tüüpilised surmaga lõppevad autoõnnetused ja tööõnnetused on Eestis palju arvukamad ja seal mängib alkohol suurt rolli,» rääkis Rehm.

«Alkoholist tingitud suremus on rohkem kui kaks korda kõrgem, kui alkoholi juuakse väljaspool söögikordasid,» ütles Rehm.

Oma osa on Rehmi hinnangul kindlasti ka inimeste elustandardil. «Me lähtume sellest, et alkoholist tingitud haigused vähenevad ka sellepärast, et Eesti sisemajanduse kogutoodang lähemal paaril aastal loodetavasti kasvab, see mängib kindlasti rolli. Aga kui me ka kõike kontrollime ja kõike välja arvutame, jäävad ikkagi alles faktorid, millest ma rääkisin,» sõnas Rehm. «Erinevus on ka näiteks Itaalia ja Soome vahel. Seal ei saa aga enam sisemajanduse kogutoodangut süüdistada, kuna selles osas on Soome üsna kõrgel.»

Rehmi sõnul mõjutab alkoholi tarbimist ka selle reaalhind ehk see, kui kaua peab inimene töötama selleks, et osta näiteks pudel veini.  «See tegi kriisi ajal Eesti inimestele alkoholi kallimaks ja inimesed ka jõid vähem,» sõnas Rehm.

Eesti konjunktuuriinstituudi andmeil on Eesti inimeste alkoholitarbimine pööranud taas kasvule. Mullu tarbiti Eestis ühe elaniku kohta 10,2 liitrit absoluutalkoholi, mis on 0,6 liitri võrra rohkem kui tunamullu ja 0,1 liitrit enam kui aastal 2009. Mullusest kõrgem oli alkoholitarbimine Eestis aastatel 2004-2008 ja saavutas lae aastal 2007, mil elaniku kohta tarbiti 12,6 liitrit absoluutalkoholi.

Enim on võrreldes aastaga 2007 langenud kange alkoholi tarbimine. Kui viie aasta eest tarbiti kanget alkoholi elaniku kohta 5,7 liitri absoluutalkoholi ulatuses, siis mullu oli sama näitaja 3,7 liitrit. Õlle tarbimine on viie aastaga samuti langenud. Kui aastal 2007 tarbiti õlut elaniku kohta 4,5 liitri absoluutalkoholi väärtuses, siis mullu vastas tarbitud õlle kogus neljale liitrile absoluutalkoholile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles