Viimane aeg majade talveks ette valmistamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremate ebamugavuste vältimiseks tasub vastu talve teha majades ära mitmed spetsiifilised tööd, et tagada hoone toimivus ka suuremate külmade ajal. Alustada võiks lihtsamatest võtetest, mida on kasutatud juba aastakümneid, kirjutab Pindi Kinnisvarahalduse vanemhaldur Heliis Anto Postimehe erilehes Kinnisvara ja ehitus.
Kuldreegel on, et kõik uksed ja aknad, mida ei ole suure külma ajal vaja avada, suletakse ja tihendatakse, et külm siseruumidesse ligi ei pääseks. Korralikult suletud keldriavad tagavad siseruumis kõrgema temperatuuri, mis omakorda on ülioluline keldris paiknevatele veetorudele, samuti ei õhka tihendatud kelder läbi põranda/vahelae esimesele korrusele nii palju külma. See kehtib ka näiteks pööningu ja trepikodade kohta, kust võib lisaks lumi sisse tuisata ja veekahjustusi tekitada.
Väga lihtne nipp on aknatihendite silikoonimine – kui tihendid muidugi kummist on. See võimaldab aknaid ka külmaga avada, ilma et kinnikülmunud tihendid rebeneks. Rebenenud tihendid kaotavad enamiku oma kaitsevõimest ning külm tuul hakkab kohe tuppa pressima.
Kui majas on mõni veetoru, mis igal külmal talvel kinni külmub (nt saun vms), siis lihtsam moodus on panna sinna küttekaabel, mida kergematel juhtudel saab paigaldada tervet torustikku avamata.
Loomulikult on igihaljaks teemaks ka torude soojustamine, seda eriti külmades ruumides, sest tihti külmuvad torud ära just keldrites. Maa-aluste torude soojustamisega ollakse tänavu paraku hiljaks jäänud, kuid kevadtööde nimekirja tasuks see igal juhul lisada, kui väga külmade talvede korral on oht veest ilma jääda.
Iseäranis suurt tähelepanu vajavad küttesüsteemid ja -kolded. Kindlasti tuleb igal sügisel korstnapühkija kutsuda – see pole kokkuhoiukoht, kuna nõge täis korsten võib põhjustada hoone põlengu.
Küttesüsteemide korral tuleb tellida korraline hooldus, suuremates majades näiteks tasakaalustamine, eramutes torustiku läbipesu. Elektrikütte korral tuleb vanemates majades jälgida, et küttekehade taga poleks ühtegi vana alumiiniumjuhet, kuna viimaste voolutugevuse taluvus on oluliselt nõrgem ning harvad pole juhud, kui põlengu põhjustajaks on olnud just vanad elektrijuhtmed.
Vähetähtis pole ka turvalisus. Viilkatusega majade puhul soovitame võimalusel paigaldada lumetõkked, seda vähemalt välisukse lähedusse, sest suure hooga peale sulaperioodi alla kukkuv lumi võib möödujale tõsiseid vigastusi tekitada.
Ja lõpetuseks – igas eramajas võiks olla varuks kotike graniitliiva, et libe trepp ka teistele pereliikmetele juba varahommikul turvaliseks teha.