Ära ole loll, tunne petuskeem ära
7. aprill 2009, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsioon koostöös sotsiaalministeeriumi, Eesti Juristide Liidu ja Tallinna võlanõustajatega koostas kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate jaoks
, et abistada neid võlanõustamise alases töös. Muuseas on materjalis ka levinumad petuskeemid.
SMS-laenu pettused:
Palutakse luba isikliku arvelduskonto kasutamiseks.
Petturid sobitavad tutvust või isegi sõprust võõraste inimestega, sh nendega, keda nad on oma kodukandis aeg ajalt kohanud. Pettur pöördub oma uue tuttava poole palvega kasutada tema arvelduskontot, sest keegi kannab sinna suurema summa raha ja nii oleks võimalik see raha kohe kätte saada.
Saades selleks nõusoleku, tellib pettur SMS-laenu. Selleks kasutab ta ohvri poolt antud isikuandmeid ning arvelduskontot. Peale raha laekumist arvelduskontole palub pettur raha välja võtta ja talle anda. Nii saab pettuse kavandanud isik raha, kuid laenu tagasimaksmise kohustus jääb konto omaniku kanda.
Palutakse abi, kuna väidetavalt on kaotatud dokumendid ja rahakott.
Inimese poole pöördub näiteks bussijaamas keegi võõras ja palub luba kasutada tema arvelduskontot. Seda väidetavalt seetõttu, et rahakott ja dokumendid on kadunud, aga sõber või sugulane on nõus raha kojusõiduks panka üle kandma. Abistamise eest lubatakse heategijatele tihtipeale ka tasuks mingi rahasumma. Sealsamas helistab pettur väidetava ülekande tegijale ja küsib abipakkuja isikukoodi, arvelduskonto numbrit ja muid isikuandmeid.
Saadud informatsiooni alusel võtab teine pettuse osaline mobiiltelefoniga SMS-laenu. Seejärel lähevad pettur ja ohver koos sularahaautomaadi juurde ning võtavad laekunud summa sularahas välja.
Selle skeemi puhul on tegemist pealtnäha teise inimese abistamisega ning sularahaautomaadist ei ole näha, kellelt laekunud raha pärineb. Alles hiljem saabub abi pakkunud inimesele kiri võlanõudega, milles palutakse
ära maksta võetud SMS-laen.
Loteriiskeem:
Inimesele tuleb mõne sidevahendi, näiteks e-kirja teel teade, kus antakse teada raha või mõne muu eseme võitmisest.
Võidu kättesaamiseks tuleb aga eelnevalt maksta teenustasu. Makstud raha ei näe ohver ilmselt enam kunagi. Nagu tegelikult ei ole ta ka võitnud loteriil.
Võib juhtuda, et saadetud kirjas räägitakse võimalusest võita suur summa raha või loteriivõidust. Kirjas palutakse
helistada lisatud telefoninumbrile. Hiljem selgub aga, et mingit loteriid pole olemas. Telefoniarvest selgub
aga, et telefonikõne on olnud äärmiselt kallis.
Püramiidiskeem:
Tegemist on nn „«raha tegemise klubiga». Klubiga ühinemisel lubatakse inimesele suurt tulu, kuid seda alles peale ühinemistasu maksmist ning uute liikmete värbamist. Püramiidskeemiga liitudes ei teeni inimene aga investeeritud summade pealt mingisugust lisatulu, lisaks kaotab ta ka oma sissemakse! Uute liikmete sissemaksud lähevad pettuseskeemi väljamõtlejatele.