Kohtunik: suutmatus vastutada tuleneb meie minevikust
7. aprill 2009, 18:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju Maakohtu kohtunik Aase Sammelselja sõnul ulatuvad paljude inimeste rahaliste probleemide juured plaanimajaduse aega, kui keegi millegi eest ei vastutanud - nii tuleb nüüd tema sõnul juba koolis vastutust sisse kasvatada.
Aase Sammelselg rääkis tänasel sotsiaaltöötajate võlanõustamisteemalisel koolitusseminaril, et me ei saa unustada, kust me tuleme ja kes me oleme.
«Ehk me tegelikult tuleme ikka veel sellest väga lõpuni ära reguleeritud ühiskonnast, kus suhteid oli vähe, nad olid lihtsad, nad olid selged ja nad olid meie jaoks paika pandud. See on hästi mõnus ühiskond, kuni teatud piirini. Mõnus selles mõttes, et mul on kõik ette öeldud ja kui midagi läheb untsu, siis on selle süü, kes ette ütles. Plaanimajanduse parim osa oli ju see, et ma millegi eest ei vastutanud,» rääkis Sammeselg.
Selline suhtumine on tema sõnul meis siiamaani väga sügavalt sees. «Me astusime jõuliselt lepinguvabadusse, äärmisesse liberaalsusesse - kõik on lubatud, mis ei ole keelatud ja keelatud on võlasuhetes imevähe,» rääkis ta.
«Meile meeldib lepinguvabaduse see osa, kus me räägime, et meil on õigus otsustada, kas leping sõlmida, kellega leping sõlmida, millise sisuga leping sõlmida, kuidas seda vormistada - see on hästi tore osa lepinguvabadusest. Aga meile ei meeldi see osa, et selle kõige eest tuleb vastutada,» nentis Sammelselg.
Seda illustreerib hästi ka kohtuniku märkus, et 90 protsendile lepingutest kirjutatakse alla nii, et neid ei ole viitsitud läbi lugeda.
«Tegelikult sumbatakse nendesse suhetesse ikka sama hästi veel kinnisilmi, pea ees, pöörates tähelepanu võib-olla ühele-kahele tingimusele, justkui keegi sunniks tehingut tegema,» rääkis ta.
Sammelselg arvas, et muutus tuleb ajaga. «See tuleb kasvatusega, see on see, mida praegu peaks koolis ehk põhiharidusest peale sisse kasvatama: vastutus tehtud tehingute eest, see on lepinguvabadus, mitte see, et ma teen, mida tahan,» selgitas ta.
Praegu oleme me Sammelselja sõnul seda majanduslikult õpetamas - need situatsioonid, kus me oleme, õpetavad vastutama mõtlematuse eest. «See vastutus - kasutades noorte inimeste keelt - laksab meile praegu täiega ja ootamatult ja esimese tõelise reaalsusena,» tõdes ta.