Eesti Loomakaitse Seltsi tellimusel Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Liis Lille poolt vabatahtliku tööna läbiviidud uuringust selgus, et 2011. aastal kulus Eesti kohalikel omavalitsustel hulkuvate loomadega tegelemiseks 864 852 eurot, mis teeb 0,64 eurot iga Eesti elaniku kohta.
Vastavalt uuringule on hulkuvate loomade arv paljudes kohalikes omavalitsustes nii suur, et pole võimalik täita kõiki hulkuvate loomadega seotud kohustusi. Seni on kõige suuremaks takistuseks ressursside leidmine loomade varjupaikadesse toimetamiseks, kuid vaid väga vähestel jätkub vahendeid ennetustegevuseks (nt. mikrokiipide paigaldamine ja kampaaniad soovimatute loomapoegade ärahoidmiseks.)
Arvestust lemmikloomade üle peavad vähem kui pooled 117st küsimustikule vastanud omavalitsustest. Peamiste põhjustena arvestuse mittepidamisel toodi välja ühtse lemmikloomaregistri puudumist ning ressursside vähesust registri koostamiseks ja selle haldamiseks. Uuringust selgus, et Eestis on hinnanguliselt vähemalt üks registreeritud koer või kass iga kümne elaniku kohta.
Uuringu tulemuste alusel hindab Eesti Loomakaitse Selts koostöös ekspertidega kohalike omavalitsuste suutlikkust neile Eesti Vabariigis kehtiva loomakaitseseaduse järgi pandud kohustuste täitmisel seoses hulkuvate loomadega. Lisaks esitleb selts huvitatud osapooltele võimalikke loomasõbralikumaid ja efektiivsemaid lahendusi hulkuvate loomadega seotud probleemide leevendamiseks ning töötab vajadusel välja ettepanekud seadusemuudatusteks.
Ajavahemikus 23.11.2011 - 31.01.2012 edastas Eesti Loomakaitse Selts kõikidele Eesti kohalikele omavalitsustele e-posti teel hulkuvate loomade probleemistikku käsitlevad küsimustikud. Kokku laekus 117 ankeeti, seega osalesid uuringus veidi üle poole Eesti kohalikest omavalitsustest.
«Võttes arvesse hulkuvate loomadega seotud tegevuste kulukust, tuleks riiklikul tasandil uuesti arutellu võtta ja otsida võimalusi ühtse lemmikloomaregistri loomise ja haldamise rahastamiseks ning üle-eestilise kiibistamise kohustuse kehtestamiseks,» selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. «Taoline ennetustegevusse investeerimine vähendab oluliselt pikemas perspektiivis kulutusi kohustuste täitmiseks, kuigi lühiajaliselt on kulud ühtse registri loomise ja kiipimisprotseduuride maksumuste näol suuremad.»