Milliste maade põllumehed katavad eestlaste toidulaua?

Ülevaade Eesti toidupoodides müüdavatest puu- ja köögiviljadest. Foto: graafika: Silver Alt

Tarbija 24 uuris Säästumarketis ja Selveris, kui kaugelt on pärit seal müüdavad puu- ja köögiviljad.  Riikide valik on nii kirju, et selle järgi võib poeriiulite vahel lastele geograafiat õpetada.

Kõige enam puu- ja köögivilju tuuakse sisse Hispaaniast, Hollandist ja Itaaliast. Kui neist riikidest tulevad suuresti viljad, mis Eesti kliimas ei kasva, siis Lätist tuuakse sisse just neid köögivilju – kõrvits, sibul, kapsas, mida ka kohapeal edukalt kasvatada saaks.

Selver ostab puu- ja köögivilju erinevatelt maaletoojatelt - Karlskroona, Bambona, Vegelog ja Viljade Maailm. «Ühestki imporditavast tootest me puudust ei tunne, küll võiks turul olla veelgi rohkem kohalikke tootjaid,» ütles Selveri pressiesindaja Annika Vilu. Ta lisas, et Selveri lettidele pääsemiseks ei ole kehtestatud miinimumkogust. Samas müüakse mitmes poes  just oma maakonnas kasvatatud köögivilju.

Säästumarket kuulub Rimi poeketti, mis suures osas toob puu- ja köögivilju ise maale. Nende riikide arv, kust põhilised kaubad imporditakse, pole poeketi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul võrreldes eelmise aastaga väga muutunud. «Nii palju kui võimalik pakume klientidele ka kohalikku saaki,» kinnitas Bats. Novembris on  37 protsenti Rimi puu- ja köögiviljadest Eestis kasvanud, augustis oli kodumaise kauba osakaal 44 protsenti.  

Batsi sõnul  võõrsilt pärit ja kodumaise kauba osakaal suvel suurt ei muutu, kuna suurem osa aastast on enamik sortimendis olevatest Eesti toodetest saadaval.  «Meil on väga lai kartulite sortiment, kodumaised maitsetaimed ja maitserohelised/ürdid ning töödeldud köögiviljad,» loetles ta eestimaist kaupa.

Rimi kogemus näitab, et inimeste puu- ja köögivilja tarbimist mõjutab viljade välimus ja kvaliteet, mis tihti on olulisemad kui toote hind. Puu-ja köögiviljade ostu- ja müügihind sõltub väga mitmest asjaolust: toote päritolu, suurus, klass jne. «Näeme, et Rimi kliendid on valmis mõnikümmend senti kilogrammi eest rohkem maksma, saamaks suuremat ja maitsvamat vilja. Meil oli varem müügil väike Golden õun, mille oleme välja vahetanud suure vastu ning see on meeldinud klientidele oluliselt rohkem,» tõi ta näite.

Batsi sõnul on ainult kvaliteetse vilja sisseostmisest  vähe, kui kauplused seda õigesti ei säilita või sorteeri. « Näiteks ei soovita me hoida tomateid külmikus, kuna külm võib tekitada külmakahjustusi ning vähendada vilja suhkrusisaldust, ehk siis pärast külma saamist ei ole tomat enam nii magus nagu varem. Samuti pöörame tähelepanu sellele, et viljad teineteist võimalikult vähe kahjustaksid. Me ei soovita kauplustel lahtist kurki ja tomatit teineteise kõrval hoida, samuti ka õunu banaani juures,» tõi ta näiteid.

Rimides on puu- ja köögivilja müük võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligi viiendiku võrra, mahe köögi- ja puuviljade müük aga kolmandiku jagu.