Üürivõlg ajas pensionäri pankrotti

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eaka naise rahamured jätavad ta koduta.
Eaka naise rahamured jätavad ta koduta. Foto: SCANPIX

Kohus kuulutas välja üksikisiku pankroti haiget abikaasat hooldavale pensionärile, kes ei ole kaks aastat maksnud oma korteri kommunaalmakseid ja kes oli võlgu mitmele pangale.

Kannatus katkes majaühisus, kui muud võimalused olid järele proovitud ja isegi täitur ei suutnud võlga vähendada, selgitas Haapsalus Mulla tänaval asuva kortermaja nõukogu esimees Elfrida Kuldsaar Lääne Elule.

«Talle oli aastaid pikendusi antud, kohtutäituri käes oli asi, aga ta ainult lubas ja lubas,» ütles Kuldsaar. Lõpuks katkes majarahva kannatus  ja üldkoosolekul olid  kõik selle poolt, et vabandusi enam kuulda ei võeta — pole mõtet, kui lubadusi ei täideta. 

Et ühistu valitseja on Haapsalu Linnamajandus, algataski viimane üksikisiku pankroti. Kohus kuulutas pankroti välja ja selle vastu ei protsessinud enam ka võlgnik ise.

Võlgniku ainuke sissetulek on 210-eurone pension, kuid võlgu on tal kokku ligi 22 300 eurot. Selle hulgas oli  kommunaalteenuste võlg 3600 eurot, kuid see kasvab iga kuuga.

Naisel on maksta veel kolm laenu, sh Danske Bankile üle 13 000 ja Bigbankile üle 5000 euro. Maksejõuetust süvendavad laenudelt maksmata intressid ja viivised.

Pankrotihalduri Andres Õnniku hinnangul saaks võlgniku 53 m² suurust korterit kiirkorras müües heal juhul  21 300 eurot ehk 400 eurot ruutmeeter. Seega on võlgu enam–vähem niisama palju kui vara.

Parem õudne lõpp kui lõputu õudus

Linnamajanduse AS on varemgi kohtu kaudu taotlenud üksiksiku pankrotti, kuid palju neid juhtumeid ei ole. Alla kümne, ütles Linnamajanduse juht Koit Vare.

Seadus lubab algatada üksikisiku pankroti, kui võlg on üle 1000 euro ja kui kohtutäitur ei ole kolme kuu jooksul suutnud võlga vähendada. «Siis on pankrot ainuke võimalus,» ütles Vare. 

Pankrotiprotsessi puhul teeb pankrotihaldur selgeks, kui palju on võlgnikul vara ja kui suured on tema võlad. Enamasti läheb korter müüki, saadud rahast tasutakse võlgu ja pankrotimenetluse kulu. Korteriühistule pankroti algatamine lisakulu ei too, sest kõik kulutused hüvitatakse vara müügi korral.

Võlgnikule on pankrot aga kõige valusam lahendus. «Kõik, mis võimalik enne teha, on kasulikum kui pankrot,» ütles Vare. Ta soovitas: kui enam muud väljapääsu ei ole, on kasulik taotleda kohtu kaudu kas või iseenda pankroti väljakuulutamist.

«Parem õudne lõpp kui lõputu õudus,» ütles Vare. 

Linnamajanduse varasemate pankrotiprotsesside puhul on peaaegu kõik võlad ära makstud. Kuigi selle hind on võlgnikule ränk: inimene on oma korterist ilma jäänud. Pankroti algatamise üle saab otsustada vaid kohus. Peamine tingimus on, kas maksejõuetus on püsiv. 

Andrus Õnnik ütles, et pankrotimenetlus lõpeb, kui vara on müüdud ja saadud raha võlausaldajaile jaotuse alusel välja makstud. Et tavaliselt jääb osa võlgu veel üles, saab algatada võlgadest vabastamise protsessi. See tähendab, et võlgnik tasub viie aasta jooksul võla.

Kui seda protsessi ei tule, saab kohtutäitur võlgniku arved arestida ja veel 10 aasta jooksul võlga sisse nõuda. 

Õnniku sõnul on üksikisiku pankrot praegu üsna tavaline, kuigi enamasti on põhjus, et ei suuda laenu tagasi maksta ja peab laenuga ostetud kodust ilma jääma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles