Euroopa Komisjon keelab sobimatud reklaamlaused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südamejuust.
Südamejuust. Foto: Peeter Langovits

14. detsembril jõustub Euroopa Komisjoni määrus, millega pannakse paika toiduainete reklaamimisel kasutatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise reeglid kogu Euroopa Liidus.

Määruse järgi on tervisealased väited toidu märgistusel ja mujal toidu kaubanduslikus reklaamis keelatud, välja arvatud juhul, kui neile väidetele on loa andnud Euroopa toiduohutusamet ja need on kantud lubatud väidete nimekirja.

Euroametnikud leidsid, et kuna toiduainete märgistamisel ja reklaamis kasutatavatest tervisealastest väidetest on saanud oluline turustamisvahend, tuleb tarbijatele appi tõtata ning tootjaid ohjeldades veenduda, et kasutatakse vaid neid väiteid, mis on teadus­uuringutega tõestatud.

Pärast aastaid kestnud arutelusid ja nimekirja koostamist on praeguseks välja toodud 222 lubatud väidet, aga ka 1600 väidet, millele heakskiitu ei antud. Paljusid liikmesriikidest kokku kogutud väiteid veel kontrollitakse.

Load ja keelud

Näiteks kiideti toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul heaks üldtuntud seosed, mida oleme kasutanud aastaid: kaltsium on vajalik luude normaalsena hoidmiseks, valgud aitavad kaasa lihasmassi kasvule, C-vitamiin aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab kaasa raua imendumisele, raud aitab kaasa hapniku normaalsele transpordile kehas, fosfor aitab hoida hambaid ja luid normaalsena.

Eriskummalisemad on aga väited, mille kasutamine on keelatud. Näiteks ei või väita, et supid aitavad kontrollida kehakaalu või tekitavad täiskõhutunnet, kuna «supp» on liiga lai mõiste ja seda toodet on väga erineva energiasisaldusega.

Samuti ei tohi öelda, et kakao aitab kaalu langetada või et kalorivaesed joogid aitavad kaalu kontrolli all hoida. Ei tohi väita, et värviliste juurviljade söömine aitab tervist kaitsta ehk et eri värvi juurviljad annavad erinevaid vajalikke toitaineid. Kofeiini aga ei tohiks reklaamida rasvapõletajana.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peaspetsialist Tiiu Rand ütles, et tõenäoliselt on reklaamid ja pakendid, mis uue määrusega keelatakse, juba ringi tehtud või ringi tegemisel, sest toidutööstusi on jooksvalt hoitud kursis tervisealaste väidete seaduste arenguga.

VTA-le teadaolevalt on mittenõuetekohaseks osutuvad pakendid, kellel neid veel on, ka üle loetud. Kui ettevõte on avaldanud soovi pakendijääkide ärakasutamiseks mõistliku aja jooksul, siis veterinaarkeskused koostöös VTAga seda Ranna sõnul ei takista.

Mittelubatud tervisealase väite jätkuv kasutamine on vastuolus seadusega ning esmalt tehakse rikkumise korral ettekirjutus ja esitatakse nõue õigusrikkumise lõpetamiseks. Toidu kohta märgistusel ja muul viisil antava teabe esitamise nõuete rikkumise eest on võimalik karistada ka rahatrahviga, kuid see ei ole VTA eesmärk.

Vähe tervisealaseid väiteid

Ka toiduliidu juhi Potisepa sõnul on Eesti tootjad üldse oma toodetel väga vähe tervisealaseid väiteid kasutanud. «On mõned sobimatud pakendid, mis võivad veel olla turul ka mõnda aega pärast määruse jõustumist, aga neid on väga vähe,» ütles ta.

Toidutootjaid pani muretsema pigem see, et ka importijad muudatustega kaasa läheksid ja kõigil oleks võrdsed konkurentsitingimused, sest eelkõige on ju terviseväited turundussõnumid, mille abil püütakse kaupa müüa.

Eestlased võitlevad Euroopa toiduohutusametiga praegu veel terviseväidete pärast Südamejuustul ja Helluse bakteriga toodetel. Euroopa toiduohutus­amet ei pidanud nende terviseväiteid piisavalt teaduslikult põhjendatuks ja nüüd püüavad eestlased leida piisavaid tõendeid.

Potisepp tunneb, et see saab olema Eesti toiduainetööstusele märgilise tähendusega otsus. Kui neid terviseväiteid ei suudeta tõestada ja Euroopa toiduohutusamet peab ka edaspidiseid põhjendusi ebapiisavaks, siis kardab toiduliidu juht, et igasugune koostöö toiduainetööstuste ja teadusarenduskeskuste vahel jääb soiku.

«Ei ole mitte mingit mõtet panna aastaid miljoneid kroone teadustöö alla, arendada välja toode lõpptarbijale ning pärast seda müüa tavatootena ja -hinnaga,» ütles Potisepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles