Krista Lensin: aeg võtta aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr. Phil on öelnud, et rahaprobleemidel pole tavaliselt midagi tegemist rahaga. Ja ma nõustun sellega. Kõik algab inimesest endast, tema hoiakutest ja suhtumisest.
Viimased aastad meie elus tõstsid liialt esiplaanile materiaalseid väärtusi. Nüüd on õige aeg hakata väärtustama taas «käega mitte katsutavat» nagu aeg, nutikus, töökus või alalhoidlik mõtlemine.
Kriisiaeg sunnib meid paratamatult askeetlikumale eluviisile ning miks mitte näha selles võimalusi. Näiteks aega, mida vähenenud töökoormuse juures jääb rohkem pere ja kodu jaoks.
Uskuge, teie oma lapsed ja koduloomad on selle üle väga õnnelikud. Kodus üheskoos söögi valmistamine hoiab kokku raha ja on tervislikum. Või minge loodusesse. Puhkamiseks ei pea alati valima kallist reisi lõunamaale.
Saatejuhi kogemusest võin öelda, et enamikule hätta sattunud peredele on iseloomulik poolik haridustee. Eriala puudumine maksab kriisiajal valusalt kätte, sest annab oluliselt halvemad väljavaated tööturul. Kasutage töö puudumise aega enda kasuks ning lõpetage pooleli jäänud koolid, omandage elukutse või asuge ümberõppele.
Rääkides rahast tahan aga rõhutada, et kõige olulisem on reageerida muutustele kohe. Mitte jääda lootma, et küll läheb elu endiseks, vaid asuda oma peremajandust ümber korraldama niipea, kui halvenemise märgid silmapiiril.
Väga tähtis on teada oma tulusid ja kulusid. See on kõige alus. Siit alates saab vajadusel hakata koostama pere säästueelarvet.
Eesti inimeste tarbimisharjumused on kujunenud tarbimishulluseks. Tarbides ei anta endale enam aru ega mõelda selgeks erinevust «vajan» ja «tahan» vahel. Emotsiooniostud on küll inimlik käitumine, aga nende tagajärjed võivad olla valusad. Eriti kui neid oste tehes tarbitakse tuleviku arvelt ehk siis soetatakse need kiir- või tarbijalaenuga.
Panustades sissetulekule, mida inimesel hetkel veel käes ei ole, vaid mida ta teenib alles aastate jooksul, on paljud inimesed teinud ränga otsuse enda kahjuks. Kulutada saab ikka vaid seda, mis olemas. Õnneks on nüüd ka riiklikul tasandil võetud vastu otsuseid, mis peaksid võlgade käes vaevlevate inimeste olukorda parandama.
Tark on vajadusel küsida nõu ning pöörduda abi saamiseks õigete inimeste poole. Saadet tehes olen kokku puutunud paljude heade spetsialistidega, kuid kindlasti soovitan otsida abi võlanõustajatelt. Nemad oskavad käsitleda inimeste probleeme kui tervikut ning on erapooletud.
Võlanõustamine on sotsiaalteenus ja sõltumatu kõigist võlausaldajatest. Oma elu ja hea käekäigu eest on vastutav ikka iga inimene ise. Vajalikud muutused tuleb teha igaühel endal ning iseendas. Kindlasti pakub seekordne teemaleht lugejaile selleks hulgaliselt häid mõtteid ning nõuandeid.
Võtke aeg maha ja vaadake iseendasse!