Pangad sunnivad jõuga ID-kaarti kasutama

Kas ID-kaart trambib paroolikaardi jalge alla? Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Pangad üritavad järjekordse, seekord 3000 kroonini kärbitava internetimakse limiidiga klientide rahakottidest ID-kaarti välja meelitada, et aegunud ja kergesti häkitavad paroolikaardid igavesti ajalukku saata.

«Internetipank ja koodikaart olid siis, kui Lääne-Euroopa ja Ameerika kasutasid põhiliselt pangatšekke, väga uuenduslikud. Kuid uus tehnoloogia pakub koodikaartidele nüüd häid alternatiive,» ütleb SEB e-tehnoloogia divisjoni direktor Tammo Otsasoo. «Usutavasti muudavad inimesed ka oma harjumusi kasutamaks turvalisemaid ja mugavamaid pangakontole ligipääsu võimalusi.»

Otsasoo vihjab uuele korrale, mis sunnib 74 protsenti Swedbanki ja SEB eraklientidest internetipangas üle 3000-kroonise makse puhul kasutama ID-kaarti, mobiil-ID-d või pin-kalkulaatorit. 18. mail kehtima hakkav süsteem peaks pankade hinnangul meelitama klientide rahakotist välja ID-kaardi, mille häkkimisest, erinevalt paroolikaardist, teateid pole.

Mis puudutab paroolikaardi ajalukku kadumist, siis selles on kaks suurpanka eri meelel. Swedbanki hinnangul pole see aeg kaugel, SEB leiab aga, et praegu kasutab kaarti liiga suur hulk inimesi.

See on tõsi. Nimelt kasutab vaid 11 protsenti Swedbanki, 13 protsenti SEB ja 20 protsenti Sampo klientidest ID-kaarti.

Nii seisab pankade ees raske ülesanne, kuna nagu ütleb sertifitseerimiskeskuse sertifitseerimise valdkonnajuht Tarvi Martens, kasutab vaid 20 protsenti ID-kaardi omanikest seda internetipanga tarbeks. Ülejäänute jaoks on tegemist pelgalt isikutunnistusega.

«Kõigil on paroolikaardid ja inimesed saavad koodikaardiga panka autentides sealt edasi minna ja teisi e-teenuseid kasutada,» selgitas ta.

Martensi sõnul ongi netipanganduse tõttu tekkinud totter olukord, kus ID-kaardi suurimaks konkurendiks on koodikaardid, mida on küll mõnevõrra lihtsam kasutada, aga mis on ebaturvalisemad.

Küsimusele, kas panga tehtud kulutused koodikaartidele ületavad kulutusi, mis tehtud ID-kaardi või mobiil-ID kasutamise võimaldamiseks, jääb Swedbanki pressiesindaja vastuse võlgu, kuid märgib, et üks plastkaart maksab pangale neli krooni.

Leidub ka visionääre, kelle jaoks on nii paroolikaart kui ka ID-kaart juba minevik. «ID-kaart on mul aastaid, aga selle kasutamisel ikka väike tüütus – ununeb lugeja koju, kui reisil oled vmt,» tunnistab Skype Eesti juht Sten Tamkivi.

Tema sõnul jätab paroolikaardi limiidi muutmine teda külmaks, kuid ta kiidab heaks lahenduse, mis teiste inimeste elu turvalisemaks muudab.

Küsimuse peale, kas Tamkivi arvates on ID-kaart siis tõesti nii turvaline ja kas ei või juhtuda, et mõne aja pärast ilmuvad välja ID-kaardi häkkerid, märkis ta, et ei muretse selle pärast.

«Paroolikaart on lihtsalt ports numbreid, mida saab kopeerida, edasi saata jne. ID-kaart oma protsessoriga, sertkeskus oma infrastruktuuriga ning kasutatav avalike ja salajaste võtmete süsteem on ikkagi täiesti teise põlvkonna lahendus,» märkis Tamkivi.

Samas on mobiil-ID süsteem praegu kasutatav ainult EMT võrgus.