Kes ütles, et noored tööd ei leia?

Foto: Malev Toom

Ärge uskuge hirmujutte, et kui lõpetate ülikooli, ühinete paugupealt töötute armeega. Häid spetsialiste läheb tarvis ka rasketel aegadel.

Mõelge, mida me peaksime majandusmeeste manitsuste, poliitikute porisemise ja ajakirjanduse ajuloputuse tulemusena töölootustest teadma.

Esiteks seda, et tööd on vähe ja järjest vähemaks jääb.

Teiseks seda, et noortel on tööga eriti kitsas käes.

Ja kolmandaks, et noored pagevad välismaale, parematele jahimaadele.

Ent elus pole kõik päris nii, nagu paistab.

Teisisõnu: tööd jätkub, kui sul on väärt oskusi, mida tööturul müüa.

Tõestamaks, et töö pole Eestis sugugi otsa saanud, eriti noorte seas – ja isegi selline töö, mida massiteadvus liigitab lausa mõttetuks ehk õhumüümiseks –, sai uuritud, mis on saanud neist, kes lõpetasid eelmise aasta kevadel Tartu Ülikoolis suhtekorralduse eriala.

Üllatus-üllatus, aga enamik neist töötab erialasel tööl ja saab palka, mis ületab Eesti keskmist.

Uurige juuresolevat pilti TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi mullustest lõpetajatest ning te veendute, et haritud noortele on nüüdisajal kõik teed valla.

Pildil on ära märgitud vaid need, kes lõpetasid suhtekorralduse eriala bakalaureuse astmes päevases õppes.

Kuidas on võimalik, et suhtekorralduse eriala lõpetajaile jagub Eestis ikka tööd?

Margit Keller

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni õppetooli vanemteadur, filosoofiadoktor

Kitsalt pressiesindajate «turg» on kindlasti piiratud. Aga kommunikatsioonispetsialist või -juht, keda me ette valmistame, tähendab hoopis rohkemat. See on inimene, kes juhib riigiasutuse, äriettevõtte või MTÜ sisekommunikatsiooni, mis seni lonkab 99 protsendis organisatsioonidest ning tekitab palju probleeme ja rahulolematust, kuigi seda enamasti ei teadvustata; samuti juhib ta väliskommunikatsiooni, mis ei tähenda ainult suhtlust meediaga, vaid ka ürituste korraldamist ja personaalset suhtlust kas või kogu maailmaga.

Mõistagi on selline kommunikatsioonispetsialist ideaal ja mitte iga lõpetaja ei vasta sellele, kuid see on visioon, kuhu me püüame. Töötame selle nimel, et meie lõpetajad teeksid ka heas mõttes misjonäritööd organisatsioonides, kus eriti praegustes kitsastes oludes kiputakse kommunikatsiooni alatähtsustama.

Aga just head kommunikatsiooni- ja koostööoskused, näiteks välisturgudele oma kauba pakkumiseks või ettevõttes innovatsiooni rakendamiseks, on need tegurid, mis paljuski aitavad uuele tasemele jõuda. Häid tooteid, projekte ja mõtteid on palju, aga nende süsteemset kommunikatsiooni ja turundust siiski vähe. Siin on kommunikatsiooniharidust saanud professionaalidel tohutu tööpõld.

Meie lõpetajad on suhteliselt laia oskuste- ja teadmistespektriga ning loodetavasti oskavad end hästi kehtestada. Seetõttu on nad tõesti saanud häid töökohti.

Palju sõltub ka noore värskelt haritud spetsialisti oskustest omandatud professionaalsust ja teadmisi rakendada ning mõnikord tõrksale juhtkonnale selgitustööd teha. Samuti tuleb ise paindlik olla, et uusi oskusi järjest juurde õppida. Sotsiaalteoreetiline ja metodoloogiline taust peaks enesearendamiseks andma hea põhja.

Vähetähtis pole ka see, et meie instituut on – osaliselt küll olude sunnil – kogu aeg soosinud õpingute kõrvalt osalise ajaga töötamist. Meie bakalaureuseastme tudengid, rääkimata magistrantidest, on juba õpingute ajal enamasti erialaga seotud tööl.

Samuti kuuluvad osana meie õppetöösse praktikad, et teha koostööd innovatiivsete ja huvitavate ettevõtetega, kuhu magistrant ehk ise muidu ei satuks. See kõik loob kontaktivõrgustiku, annab sotsiaalse kapitali ja praktilised oskused, et tööturul läbi lüüa.

Kuidas õnnestub leida töö?

Kui paljud kõrgkooli lõpetanutest aasta hiljem töötavad või õpivad edasi? (protsent vastanutest)*

Estonian Business School 91

Tallinna Tehnikaülikool 88

Tallinna Ülikool 85

Eesti Kunstiakadeemia 80

Tartu Ülikool 80

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 77

Eesti Maaülikool 72

Millise Tartu Ülikooli teaduskonna lõpetanud aasta hiljem töötavad või õpivad edasi? (protsent vastanutest)*

Majandusteaduskond 91

Arstiteaduskond 85

Sotsiaalteaduskond 84

Õigusteaduskond 83

Kehakultuuriteaduskond 82

Matemaatika-informaatikateaduskond 82

Haridusteaduskond 77

Filosoofiateaduskond 73

Füüsika-keemiateaduskond 73

Usuteaduskond 72

Bioloogia-geograafiateaduskond 64