Veoki katuselt lendu läinud jäätükk lõhkus Mercedese

Kuna Mercedesel puudus kaskokindlustus, siis sõidab see esialgu ringi katkise iluvõrega, mida on püütud kodustes tingimustes lappida. Foto: Lugeja pilt

Tallinna ringteel vastutulnud veoki katuselt lendu läinud jääkamakas lõhkus vastu sõitnud Mercedese esiotsa ja kuna juht veoki numbrit  ei märganud, siis jääb ta ka kindlustushüvitisest  ilma.

«Sõitsin hommikul Tallinnast Jürisse tööle, kui äkki käis suur pauk ja vastutuleva rekka katuselt lendas esiklaasi suur jääkamakas. Hea, et klaas vastu pidas, muidu oleksin vist surnud,» meenutab 24-aastane Liis detsembri keskel juhtunud õnnetust. Juhi sõnul ehmus ta kõvasti, kuid kuidagi suutis siiski autot teel hoida. «Tööle jõudes värisesin üle kere,» tunnistas noor naine.

Töö juures autot parkides märkas naine, et auto esivõres on rusikasuurune auk. «Järelikult põrkas see kamakas akna pealt sinna,» arvas ta. Hiljem selgus, et õhuvõtuvoolik oli lahti põrunud.

Õnnetuse ajal sõitis naine 80 km/h, ka vastutulev auto liikus tema hinnangul  vähemalt sama kiiresti. Sadas lund ja oli võrdlemisi kehv nähtavus. «Mul puudus igasugune võimalus autonumbrit vaadata, isegi mark ei jäänud meelde. Tean, et liikluskindlustus ei kompenseeri, aga mind huvitab, kas keegi ka vastutab, et taolised  veokid lumekuhjaga katusel ringi ei sõidaks,» soovis naine teada. «Nii võib ju ka mõni jalakäija surma saada,» lisas ta.

Kindlustus hüvitab küll

Eesti Liikluskindlustuse Fond kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul hüvitatakse liikluskindlustuse seadusest tulenevalt koormast eraldunud osade või muude esemete liikumise tagajärjel tekkinud kahju, eeldusel et see oli põhjuslikus seoses sõiduki liikumisega.

«Juhul kui veok, mille küljest jääkamakas eraldus, oleks teada, siis hüvitaks tekkinud kahju selle veoki liikluskindlustuse kindlustusandja,» kinnitas Ernits.  Antud juhtumi puhul on Ernitsa sõnul probleemiks see, et kahju põhjustanud sõiduk ei ole teada, Seaduse kohaselt aga tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju ei hüvitata.

«Küll aga, kui keegi sai vigastada, hüvitatakse temale tekkinud isikukahju (nt ravikulud, töövõimetusest tulenev kahju jms),» lisas ta. Hüvitist saaksid ka need autod, millel on kaskokindlustus. «Kui kahju põhjustanud sõiduk jääb tundmatuks ja sõidukikindlustuse lepingut ei olnud, siis peab kahjustatud sõiduki omanik paraku tekkinud kahju ise kandma,» tõdes Ernits.

Kui kahju põhjustanud sõiduk oleks teada, siis hüvitab selliste juhtumite puhul tekkinud kahju liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja.

Liikluskindlustusfondil puudub numbriline ülevaade, kui palju selliste juhtumitega kindlustusandjate poole pöördutakse. «Kindlasti julgen väita, et sarnaseid juhtumeid on võrreldes tavapäraste liiklusõnnetustega siiski üsna vähe,» arvas Ernits.

Raske puhas hoida

 Autoettevõtte Linford tegevjuht Mihkel Vahe sõnul on veoki katust raske puhastada. «Sinna on väga raske ligi pääseda, isegi redeliga ei  ulata hästi sinna,» tunnistas ta. Samas oleks Vahe sõnul väga hea, kui suurte veokite juhid aeg-ajalt viskaksid pilgu ka autokatusele. «Aga kurvide kohal või järsult kohalt võttes võib sealt pudeneda kõike,» tõdes ta. Nende ettevõtte poole pole keegi sellise kaebusega pöördunud. «Ma ise olen mõni kord napilt pääsenud, kui suur haagisega rekka sõidab mööda ja kamakas kukub peaaegu kapoti peale,» tunnistas mees.

Vahe soovitab selliste õnnetuste vältimiseks olla möödasõidul lihtsalt ettevaatlik ja hoida pikivahet. «Tuulega võib sealt ikka midagi lennata, kui katusel on lahtised jäätükid,» tõdes mees.

Erik Ernitsa sõnul on vastutuleva veoki puhul ohu vältimine keerulisem, kuid tähelepanelikkusest võib ka siis abi olla. «Kui kaugelt on näha, et vastu tuleb veok, mille küljest aeg-ajalt midagi pudeneb, siis tasub aeglustada ning vastutulevast veokist võimalikult eemale hoida. Juhul, kui kahju tekkimist vältida ei suudeta, maksab sõlmida kindlasti ka kaskokindlustus,» soovitab ta.

Politseist öeldi, et nende poole selliste õnnetuste kohta avaldusi laekunud ei ole.