Laenukindlustus leevendab töö kaotust
18. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi suured kindlustusfirmad töötuks jäämise vastu ei kindlusta, saab pankade all tegutsevate kindlustusüksuste käest muid kindlustusi, mis sellisel halval juhul leevendust toovad.
Näiteks saab SEBs endale vormistada laenukindlustuse, mille puhul katab pank laenumaksed, kui klient peaks ootamatult töö kaotama. Loomulikult pole kodulaenuta inimesel sellest sooja ega külma, kuid miljoni või veelgi enama krooni suuruse laenu puhul kulub marjaks ära.
SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul on tegemist üpris populaarse tootega. Mullu sõlmiti näiteks üle 2000 lepingu, selle aasta esimese nelja kuuga on aga lisandunud juba 600 uut lepingut.
«Laenumaksekindlustust saab võtta uuele eluaseme- või väikelaenule. Praegu on SEBs kindlustusega kaetud iga kolmas uus laen,» lisas Messimas.
Töö kaotanute reservid
Juhtusid, kus pank on pidanud raha ka käiku laskma, on siiani aga suhteliselt vähe: laekunud on vaid 15 avaldust, millest kõiki pole isegi hüvitatud.
Swedbank päris nii helde pole. Kui inimesel on laenukindlustus, maksab pank raha välja vaid siis, kui klient peaks surma või raske tervisekahjustuse saama. Küll aga on klientidel võimalik väiksemaid laenusummasid kindlustada kaardikaskoga.
«Tegemist on krediitkaardikindlustusega, mis tagab, et kasutatud krediidilimiit saab pangale tagastatud ootamatu töökaotuse, ajutise või püsiva töövõimetuse või surmajuhtumi korral,» selgitas panga pressiesindaja Kristi Künnapas.
Ta lisas, et kui huvi kaardikasko vastu on püsinud stabiilsena, on selle kindlustuslepingu raames töötuskindlustushüvitiste väljamaksmine võrreldes möödunud aasta sama ajaga kolmekordistunud.
Ergo Elukindlustuse riskihindaja Aleksei Datskovski märkis, et kuna riik on töötute kindlustamise enda peale võtnud, on erafirmad sellest võimalusest ilma jäetud. Seepärast pole kindlustusselts ka kunagi niisugust toodet kaalunud ega oska öelda, millistel tingimustel see võimalik oleks.
«See, et võtta töötuna kasutusele täiendavad rahalised vahendid, eeldab, et varasemalt on inimene asunud sääste koguma, nt kogumiskindlustusega. Sel juhul on võimalik kogutud raha osaliselt kasutada ka lepingu kestel,» märkis Datskovski e24.ee-le.
«Kahjuks on sääste kogunud inimesi vähem kui neid, kes seda teinud ei ole. Ja kui varem on loodetud iseendale, siis tuleb seda teha ka raskustega silmitsi olles,» lisas ta.
If Eesti Kindlustuse kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas märkis aga, et töötuks jäämise kindlustuse võimalust analüüsitakse.
«Töötuks jäämine on reeglina igakuisest palgast ilmajäämine kas koondamise, töölepingu lõpetamise vms tõttu,» sõnas ta.
«Nendest põhjustest tingitud töötuskindlustuse lahendust Ifil eraldi pakkuda ei ole, aga me analüüsime selleks võimalusi,» märkis If Eesti Kindlustuse kommunikatsioonijuht.
Aljas lisas, et mõneti oleks erakindlustusseltsil keeruline avalik-õigusliku lahendusega konkureerida, kuid põhimõtteliselt saaks ka erakindlustusselts teatud ulatuses või riiklikku töötuskindlustust ületavas osas töötuks jäämisega seotud riske kindlustada.
Töötuskindlustus riigi kätes
Praegu pakub If õnnetusjuhtumikindlustust, mis annab kaitse, kui inimene on sunnitud kas ajutiselt või alaliselt tööst eemale jääma õnnetuse tõttu. Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul ei arvestata aga asjaolu, kui palju inimene on oma palgast kaotanud, vaid hüvitis sõltub vigastusest ja valitud kindlustussummast.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kati Lõbu selgitas, et töötuskindlustus on ka mujal maailmas riigi kätes, sest tegemist on sotsiaalkindlustusega, mille eesmärk on pakkuda kaitset sotsiaalsete riskide korral, et tagada kindlustatule asendussissetulek töötuks jäämise korral. Sotsiaalkindlustussüsteeme iseloomustab solidaarsus ehk riske jagatakse kollektiivselt.
Kuigi SEB kinnitas huvi suurenemist kindlustustoodete vastu, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL), et eestlaste üldine kindlustus- ja säästmishuvi väheneb. «Vähenemine mõjutab negatiivselt teenusepakkujate majandustulemusi,» märkis liit ka oma tegevusaruandes.