Lugeja küsib: miks pankadevahelised ülekanded toimuvad vaid tööpäeviti?

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

«Miks on nii, et kuigi tehnika areneb mühinal, siis endiselt ei toimi pankadevahelised maksed muul ajal kui tööpäevadel ja sedagi 9-17? Kas tõesti teeb neid tehinguid kuidagi inimjõud, keda siis näiteks nädalavahetuseks palgata ei saa?» soovib lugeja Olavi teada.

Küsimusele vastab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela

Eesti Pank haldab kahte arveldussüsteemi: tavamaksete süsteemi ESTA ja üleeuroopalist kiirmaksete süsteemi TARGET2-Eesti. Tavamaksete süsteemis ESTA arveldatakse makseid kümme korda päevas vahemikus kell 8-18  ja sellega on arvelduskiirus Eestis üks Euroopa kiireimaid. Panku teavitatakse laekuvatest maksetest igal täistunnil ajavahemikul 9-18. Sõltuvalt makse algatamise kellaajast jõuab makse teise panka raha saaja kontole tööpäevadel 30-90 minuti jooksul.

Üleeuroopalises kiirmaksete süsteemis TARGET2-Eesti saavad pangad arveldada nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid makseid. Süsteem on mõeldud kiirmaksete arveldamiseks ning raha laekub teise panka 5-10 minuti jooksul. TARGET2-Eesti on avatud maksete arveldamiseks igal arvelduspäeval kl 8-19.

Eesti Pank on võtnud kohustuseks hallata pankadevahelisi arveldussüsteeme isetasuvana. Võttes arvesse puhkepäevadel ja pühade ajal toimuvate pankadevaheliste maksete prognoositavat arvu, pole arveldussüsteemide tööshoidmist seitse ööpäeva nädalas saanud seni veel majanduslikult otstarbekaks pidada.

Arveldussüsteemide nädalavahetusel töös hoidmise takistuseks ei ole mitte infosüsteemide käitlemine, mis ju suures osas käib automaatselt, vaid kõige suuremaks takistuseks on asjaolu, et makse ühest pangast teise jõudmiseks peab teise panka jõudma ka reaalne raha.

Selleks on vaja, et tööl on pankade spetsialistid, kes juhivad pankade rahavooge. Oluline on siinjuures mõista ka seda, et pankadevahelise arveldamise eelduseks on see, et kommertspankadel oleks piisavalt tagatisi keskpangas. Selleks kannavad kommertspangad summa, mille väärtuses nad eeldavad, et päeva jooksul makseid toimub, Eesti Panka tagatiseks.

Nii kommertspankade kui ka Eesti Panga spetsialistid jälgivad päeva jooksul toimuvaid muutuseid ja vajadusel saavad pangad tagatisi suurendada. Keskpangas hoitavate tagatiste olemasolul on võimalik makseid teostada kiiresti ja kümme korda päevas. Nimetatud tagatisi hoitakse aga üleeuroopalise kiirmaksete süsteemi TARGET2-Eesti kontodel. Seetõttu seab teatuid piiranguid ka see, millistel kellaaegadel töötab üleeuroopaline arveldussüsteem.

Põhimõtteliselt oleks võimalik arendada Eestis välja tööpäeva välisteks arveldusteks alternatiivsed ja iseseisvad tehnilised lahendused, kui selleks on olemas pangaklientide piisav nõudlus ja maksete hulk, millelt saadav täiendav teenustasu ületaks kogu muudatustega seotud kulud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles