Kassihaigus nõuab vaevalist ravi

Peanaha seenhaigust põevad sagedamini lapsed enne murdeiga. Foto: Madis Veskimägi

Lapsi ohustava peaseene ravi on pikk ja vaevaline ning kuna vajalik ravim haigekassa soodusravimite nimekirja ei kuulu, jäävad kulud vanemate kanda.

Peaseenhaiguse sagedasemaks tekitajaks Eestis on seen nimega Microsporum canis. Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne murdeiga. Täiskasvanutel võib haiguskoldeid tekkida teistes nahapiirkondades, kuid nendel tavaliselt juustega peanahk ei haigestu.

«See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe, pigem läheb hullemaks, koldeid tuleb juurde,» rääkis Tallinnas tegutseva Vitaclinika dermatoloog Ene Mäestu.

Eelkõige kandub nakkus edasi lemmikloomadelt, kuid on ka võimalik, et nakkus levib ühelt lapselt teisele kas vahetu kontakti või saastunud esemete kaudu (näiteks kamm, müts, padi vms).

Sagedamini tekivad haiguskolded avatud kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning tavaliselt just sinna kohta, mis on loomaga otseselt kokku puutunud. Harvematel juhtudel haigestub ka juustega peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega haiguskollet.

Seni pole registris

«Lapsed ju paitavad ja võtavad loomi endale sülle. Üks laps pani kassipoja endale särgi alla ja ema ütles, et just täpselt sinna punetav rõngas tekkiski,» selgitas Mäestu, kelle hinnangul sagenevad need juhtumid just sügiseti.

Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Tabletid on ainus tõhus ravimeetod. «See pole sugugi lihtne ravi,» märkis nahaarst. «Oma kogemustest võin öelda, et õigeaegne arsti poole pöördumine tagab kiirema paranemise.»

Vajalik peaseene ravim on Eestis registreerimata ja apteekide varustamine seetõttu ebaregulaarne. Kuna ravim pole soodusravimite nimekirjas, jäävad ravikulud lapsevanema kanda.

Kuigi haigekassa erandkorras ravikulud kompenseerib, on selleks vaja teha eraldi avaldus ja täita mitmesuguseid pabereid. Vastavate dokumentide menetlemine võib võtta aga aega kuni kaks nädalat. Haiget last ei saa lubada lasteaeda või kooli.

Kuna Eesti on väike riik ja ravimit kasutatakse ka ainult laste peanaha seenhaiguse raviks, pole Mäestu arvates ilmselt ükski ravimifirma selle registreerimisest huvitatud.

«Tuleb rõhutada, et tegemist on ju nakkava haigusega, mistõttu peaks see olema riiklik huvi,» toonitas ta.

Nahaarste koondav selts on teinud taotluse ravimi registreerimiseks ravimiregistris.

Võõras loom on ohtlik

Peaseent levitavad eelkõige kassipojad. Nakatunud loomad võivad olla pikka aega haigusnähtudeta.

«Viimased haigusjuhtumid on olnud sellised, et kassipojad on võetud varjupaigast. Ilmselt, kui loom on ka saanud ravi, siis mingiks ajaks jääb seent veel karvastikku. Nakkusoht ei möödu nii kiiresti,» selgitas Mäestu.

Haigust on kaasa toodud puhkusereisilt Lõuna-Euroopast, aga ka Venemaalt ja Ukrainast.

Õues käiv kass võib haiguse ise koju tuua. Harvem on nakkusallikaks koer või küülik. Närilised – merisead, hamstrid, rotid – võivad samuti seenhaigust levitada, kuid sel juhul on tegemist teistsuguse seeneliigiga.

«Lastele lemmikloomi keelata muidugi ei saa, aga hulkuvate loomadega tuleb olla ettevaatlik,» ütles Mäestu. «Parem on peaseent ära hoida ning mitte lubada lastel võõraid kasse silitada. Ja pärast looma puutumist tuleb igal juhul käsi pesta.»

Põletikuvormid

•    Kuiv kõõmataoline ketendus, millega tihti kaasneb juusteta laik

•    Mustade punktikestega laik – juuksed on murdunud ketendava peanaha lähedalt

•    Siledad juusteta laigud

•    Keerion – väga põletikuline ja mädane kolle

Allikas: derma.ee