Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Pehmed» erialad on Eestis tasuvad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sotsiaalteadused versus loodusteadused. | FOTO: graafika: Silver Alt

Vaatamata populaarsele müüdile reaalainete, tehnika ja insenerielukutse perspektiivikusest, saavad vähemalt Eestis sotsiaalteaduste lõpetajad kõrgemat palka.

Pildil Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) raamatukogu. | FOTO: Liis Treimann

«Ma soovitan kõigile noortele - õppige rohkem reaalaineid, see aitab teil aina keerukamaks ja konkurentsitihedamaks muutuvamas maailmas paremini läbi lüüa,» rääkis riigikogu esimees Ene Ergma eelmise aasta suvel Tartus füüsikaolümpiaadi avades.

Ei ole see Ergmal esimene kord midagi niisugust öelda ja ei ole ta ka ainuke. Võiks isegi öelda, et suur osa Eesti poliitikakujundajatest, arvamusliidritest ning ka avalikkusest räägib: reaalained ruulivad, need toovad töö ja leiva lauale, aga et meil õpitakse liiga palju «pehmeid» alasid ja seetõttu on kõik kohad on täis töötuid politolooge, ärijuhte, turundajaid ja filolooge. Näiteks eilses Eesti Päevalehes kurtis üks kirjandusmagistrist klienditeenindaja oma raske elu üle. Kümme päeva tagasi korraldasid sotsid Tallinnas suure konverentsi «Kas eestlane on loll või laisk?», kus nii lavalt kui lava kõrvalt võis kuulda samu asju. Kokkuvõttes  - on vaja reaalaineid ja on vaja insenere ning kui midagi lihtsamat ja konkreetset tahate, siis minge kutsekooli ja õppige endale kindel amet – see on see laial tunnustatud arvamus Eesti tööturul toimuva kohta, mida kuuleme konverentsidel, seminaridel ja intervjuudes.  Tegelikkus on midagi muud.

«Need on linnalegendid ja müüdid. Räägin ka oma loengutes neist, toon ka oma üliõpilastele neid tsitaate Ergmalt ja teistelt,» ütleb Tartu Ülikooli professor Raul Eamets. Sisuliselt on asi selles, et ükski uuring, mis Eesti tehtud ei kinnita reaalainete suuremat tasuvust või paremaid töökoha leidmise võimalusi. Üsna varsti ongi ilmumas üks Tartu Ülikooli majandusteadlaste kokkuvõttev artikkel pealkirjaga «Why do social science graduates earn more than natural science graduates in Estonia?». Eesti keelde tõlkides on sõnum selge: Miks Eestis sotsiaalteaduste lõpetajad teenivad rohkem kui reaalteaduste lõpetajad?

Nimetatud kahe grupi palgaerinevused ei ole väga suured – bakalaureusekraadi omandamise järel tööle minnes saavad reaalainete õppijad kõrgemat palka kui sotsiaalteaduste lõpetajad. Aga magistri- ja doktorikraadi omandamise järel on sotsiaalteadusi õppinu tulu juba märksa suurem – keskmiselt veerandi võrra – kui reaalala inimestel.

Loomulikult on ka selle uuringu üldistusvõimel piirid. Esiteks vaadeldi uuringus ainult värskeid lõpetajaid ehk uuriti, mis sai tudengitest aasta jooksul pärast kraadi omandamist – kes kus töötab ja millist palka saab. Teiseks õpib sotsiaalaladel palju enam inimesi avatud ülikooli vormis.

Eriti kõnekas on seejuures, et kui reaalainete magistritest ja doktoritest 55,5 protsenti saab riigi keskmisest kõrgemat palka, siis sotsiaalteaduste magistritest ja doktoritest tervelt 80 protsenti.

Kolmandaks tähendab sotsiaalteadus selles uuringus sotsioloogiat, ajakirjandust, politoloogiat, avalikku haldust, majandust, äri ja juurat, aga ei tähenda keeli, kirjandust ega filosoofiat.

Tagasi üles