Lapse kakskeelsus tuleb pigem kasuks

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Maast madalast kahe emakeelega üles kasvamine suurendab lapse kognitiivseid võimeid

Kui ma kõnelesin oma isapoolse vanaemaga, siis tuli mul rääkida moel, milles hiljem tundsin ära inglise keele, ja kui ma kõnelesin oma ema ja tema vanematega, siis pidin rääkima keeles, mis hiljem osutus hispaania keeleks, on oma lapsepõlve keeleolusid kirjeldanud Argentina kirjanik Jorge Luis Borges. Poiss kasvas üles kakskeelses perekonnas ning nagu tema hilisemast loomingust järeldada võib, ei tulnud see tema vaimsetele võimetele sugugi kahjuks.



Tänapäeva maailmas sünnib üha rohkem lapsi kakskeelsetesse perekondadesse. Ent kas perekond teeb ikka õigesti, kui annab lapsele ellu kaasa kaks emakeelt? Võib-olla oleks õigem esimese keelena ära õppida siiski üksainus – ja teha seda korralikult?



Võib-olla avaldab kahes keeles kasvamine lastele siiski mingit halba mõju (hoolimata tõsiasjast, et vähemalt üks kakskeelne laps on sirgunud tunnustatud kirjanikuks)? Küsimus on paljude lapsevanemate jaoks elulise tähtsusega, kuid teadlased on asjast arvanud kord nii, kord naa.



Itaalia teadlased Melinda Kovács ja Jacques Mehler arvavad seekord taas naa. Nad treenisid 40 seitsmekuist imikut (nii üks- kui kakskeelsetest peredest) ennustama ekraanile ilmuva nukupildi asukohta. Tittede ainsaks abivahendiks oli seejuures eksperimentaatorite poolt suuliselt esitatavad märguanded. Laste silmade liikumise jälgimise teel tuvastati, et kakskeelsetest peredest pärit imikud tulid ülesandega pisut paremini toime kui teised.



Nimelt panid teadlased 20 seitsmekuist ükskeelsest perest pärit titte vastamisi 20 kakskeelse pere titega, kusjuures silmas peeti ka gruppide soolist ning sotsiaalset võrdsust. Seejärel toodi kuuldavale tähenduseta kunstsõnu, mis ometi ennustasid, kas nuku pilt ilmub ekraani vasakusse või paremasse serva. Kui imikud sõna ja nukupildi asukoha vahelise seose ära tabasid, oskasid nad juba pilku vastavalt suunata.



Kuid selgus, et kakskeelsest perest pärit lapsed suutsid hõlpsamini vabaneda katse algjärgus juurdunud harjumusest oodata nukupildi ilmumist selle algses kohas, kui sõnaline vihje ennustas selle kuvamist hoopis ekraani vastasserva.



Seega suutsid kakskeelsed lapsed pisut kiiremini reageerida ja paremini oma tahet ellu viia, järeldasid teadlased.


Nõnda võib öelda, et kakskeelsus tuleb tunnetuslikele võimetele pigem kasuks ning seda juba esimestel elukuudel enne laste rääkimagi õppimist.



Teadlased märkisid, et tihti uuritakse laste kakskeelsust olukorras, kus laps räägib kodus üht, koolis aga teist keelt. Niisugune situatsioon võib lapse arengule omada teistsugust mõju, mis ei pruugi alati olla positiivne.



Kuid maast madalast kahes keeles korraga lapse üles kasvatamine (eeldusel, et mõlemad vanemad suhtlevad lapsega oma emakeeles ning teevad seda enam-vähem võrdses mahus) on lapse vaimsetele võimetele pigem kasulik, kirjutasid teadlased oma uuringus, mis ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America. Ühtlasi avab uuring uusi perspektiive keeleõppe neuroloogilise mehhanismi tundmaõppimiseks, mis omakorda võimaldab teha kasulikke järeldusi lapsehoidjate, kasvatajate ning õpetajate töötamiseks mitmekeelsete lastega.



Ehkki laste kakskeelsust seostatakse eelkõige globaliseerunud läänemaailma oludega, kus on sagenenud eri rahvusest inimeste vahelised abielud, pole see sugugi lääne ainufenomen.



Näiteks Singapuris on suur osa lapsi juba kolmeaastaselt faktiliselt kakskeelsed või isegi kolmkeelsed, sest nende vanemad kasutavad kodus, tööl ja igapäevaelus erinevaid keeli ning lülituvad vabalt ühelt teisele. Indias on lapse mitmekeelsus perekonna jõukuse ja kultuursuse üks tunnuseid.



Leedsi ülikooli kaasaegse inglise keele õppejõud Anthea Fraser Gupta rahustab neid, kes muretsevad kakskeelsuse halva mõju pärast, järgmiselt: «Enamik inimesi õpib mõne teise keele selgeks sellepärast, et neil on seda keelt tarvis. Keeli maksab üldse õppida ainult siis, kui neist on kasu. See kasu võib olla praktiline, emotsionaalne või (täiskasvanute puhul) esteetiline. Lapsed ei erine selles osas täiskasvanutest. Kui laps leiab, et tal on tarvis mõnd keelt osata, siis ta selle ka ära õpib.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles