Praegune haiguslehe süsteem, kus esimese kolme haiguspäeva eest ei saa töötaja mingit hüvitist, soosib CV Keskuse hinnangul haigena töötamist.
86 protsenti töötajatest käivad haigena tööl
29. jaanuar 2013, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CV Keskus viis jaanuarikuus läbi küsitluse, et selgitada välja töötajate osakaal, kes käivad haigena tööl, sest ei taha palgas kaotada. Selgus, et 58 protsenti töötajatest ei võta haiguslehte pidevalt ning 28 protsenti töötajatest käivad mõnikord haigena tööl. Kõigest 6 protsenti küsitluses osalenutest ei käi haigena tööl.
Kui töötaja tuleb haigena tööle, siis on ta ohuks nii endale, kolleegidele, tööandjale kui ka riigile. Perearstidki ei määra enam kohe haiguslehte, vaid pigem küsivad: «Mitu päeva on Sul võimalik töölt puududa?». Kõik see põhjustab ettevõtetele ja riigile pikemas perspektiivis mitu korda suuremat kahju kui kolmepäevane haigushüvitis.
Kaheksa protsenti küsitluses osalenutest ütlesid, et käivad haigena tööl hirmust kaotada töökoht. Samas peab vastavalt töölepinguseadusele tööandja keelama haigena töötamise, kuna tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad töötingimused.
Kui tööandja lubab tööle haige töötaja, siis on ohustatud eelkõige haige töötaja ise ja samuti kõik teised. Tööandja kohustus on haiget töötajat mitte tööle lubada.
Samuti on töölepinguseaduse kohaselt töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis seavad ohtu tema või teiste isikute elu, tervise või vara. Töötaja käitumine, mis loob kolleegidele ohu nakatuda ja haigestuda, ei ole lojaalne.
Praegune haigushüvitise süsteem on töötajaskonnale ohtlik ning ühiskonnale tervikuna kahjulik ja tuleks muuta selliselt, et see toetaks Eesti ettevõtete ja inimvara jätkusuutlikku arengut.
CV Keskuse uuringus osales 2021 inimest.