Viirusnakkustesse haigestunute hulk lõi rekordi

Gripi teed on kummalised. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Läinud nädalal ületas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk eelmise aasta rekordtulemuse ja jõudis 6029 inimeseni.

Tallinna lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja ning kogenud lastearsti Lagle Suur­oru kogemuse järgi haigestuvad ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kõigepealt täiskasvanud, laste haigestumine saab hoo sisse hiljem.

«Olen kuulnud, et paljud kooliõpetajad on praegu väga haiged,» lausus ta. «Seejärel haigestuvad suuremad lapsed, aga neile järgnevad alati kõige hiljem lasteaialapsed ja imikud. Nemad liiguvad ise vähem ringi.»

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul näitab ka nende statistika, et laste osatähtsus kasvab haigestumiste perioodi jooksul. «Aasta algul oli laste osatähtsus 14 protsenti, siis kasvas see 23 protsendini ja eelmisel nädalal juba 44 protsendini,» lausus ta.

Laboratoorselt tuvastatud gripiviirusega haigeid oli Eestis läinud nädalal 46. Keskmine haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 450 inimest, aga Läänemaal koguni 842 inimest. Keskmisest rohkem haigestunuid on ka Tallinnas, Harjumaal ja Jõgevamaal.

Samal ajal oli terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul peaaegu olematu haigestumine Hiiumaal. Vähe ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunuid oli läinud nädalal ka Valgamaal.

Kutsar ütles, et sellel nädalal ei ole kindlasti loota haigestumiste kahanemist ning varasemate aastate kogemuse põhjal võib arvata, et ülemiste hingamisteede viirushaigustesse haigestunute hulk võib veel kasvada või siis jääb see püsima veel mõneks nädalaks vahemikku 6000–8000 inimest. Viimase variandi puhul ei ole kahanemist oodata enne märtsi.

Praegune grippi haigestujate hulk on Kutsari sõnul üsna tavapärane. Samuti ei ole liikvel mingeid erilisi ja uusi viirustüvesid. «Ka mujal Euroopas ringlevad praegu A- ja B-gripiviiruste tüved,» lausus ta.

Võimalusel lennake lõunasse

Juba mullu augustis hakkasid paljud eestlased kurtma, et vihmane ja päikesevaene suvi ei jätnud neile piisavalt võimalust «akude laadimiseks». Nii tekibki küsimus, milline võiks olla «laadimata akude» ja talviste haigusepideemiate vaheline seos.

Klimatoloog Ain Kallis võrdles ühes intervjuus postimees.ee-le eelmist sademeterikast suve 2009. aasta suvega, mis oli veelgi sajusem. Erakordselt külm ja vilets suvi oli ka 2000. aastal.

Terviseameti andmetest selgubki, et nii 2009. kui ka 2000. aastate suvedele järgnesid suure haigestumisega sügised-talved. Ülikõrge haigestumise poolest torkas silma 2001. aasta veebruar tervikuna, siis jäi ühel nädalal haigeks koguni 19 200 inimest. Seda rekordit pole suudetud järgnevatel aastatel ületada.

Epidemioloog Kutsari sõnul sõltub haigestumine ühelt poolt inimese organismi vastuvõtlikkusest viirustele, teisalt aga ringi liikuvate viiruste hulgast.

Kui inimesed ei suuda end suvel piisavalt taastada, siis on organism Kutsari sõnul talveks tõepoolest nõrgenenud ja sestap on nad viirustele ka vastuvõtlikumad. Läinud suvi oli ka tema kogemuse kohaselt kehvapoolne: «Kui inimestel on võimalik lõunasse minna n-ö akusid laadima, siis palun väga – tervisele on see kindlasti väga kasulik.»