Lugeja küsib: miks pean reisil olles ise raviarved maksma?

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkus.
Puhkus. Foto: PantherMedia / Scanpix

Tarbija24 lugeja soovis teada, miks on ta reisil olles pidanud tervisekulusid esmalt ise kandma ja alles pärast reisi saama kulud hüvitatud. Võib juhtuda, et inimesel ei ole piisavalt raha käepärast. Lisaks soovib lugeja teada, kas kindlustuselt saadav papist kaart annab reisijale meditsiiniasutustes eelise või pole selle olemasolu tegelikult tarvis.

Vastab If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Terje Rabe:

If soovitab oma klientidel sellistel puhkudel ühendust võtta kas otse Ifi kahjukäsitlusega Eestis või Ifi kahjukäsitluspartneriga SOS. Mõlema kontaktandmed on toodud nii kindlustuspoliisil kui poliisiga kaasa antaval kindlustuskaardil. Rääkida ära oma mure ja siis antud soovituste järgi vastavalt käituda.

Tavaliselt  sellistes olukordades võtab kindlustusselts või partner SOS otse ühendust kannatanu poolt edastatud raviasutusega ja arveldamine toimub juba kannatanust sõltumatult. Kannatanu hooleks jääb lasta ennast ravida ja paraneda. Kui vigastus on väga raske, siis kindlustus aitab ka koju tagasitulemist organiseerida.

Kindlustuskaart ei anna meditsiiniasutuses eelist, kuna see ei ole maksevahend. Selle olemasolu asendab kindlustuspoliisi kaasas kandmist. Kindlustuskaardike antakse kaasa kindlustuslepingu sõlmimisel.  Kaardike on väike ning mahub kenasti rahakoti vahele.

Kaardil on kirjas olulised kontaktandmed, kuhu helistada või sõnum saata, kui tervisega probleeme ja oma jõududega hakkama ei saa. Kaardil on kirjas ka kindlustuspoliisi number ja kui see edastada kindlustusseltsile või SOS-ile, on kogu kindlustuspoliisil toodud info kohe elektrooniliselt nähtav kõnele vastajale, kes saab abistada ka muudes küsimustes.

Vastab IIZI.net esindaja Moonika Kaste:

Kui reisil peaksite vajama arstiabi siis on kaks võimalust. Väiksemate ja kergemate juhtumite korral (külmetuse, kõhuhädad, kergemad marrastused, venitused jne) oleks kiirem viis ise tasuda arstiabi ja rohtude eest ning siis reisilt tagasi tulles esitada ostutšekid seltsi. Selts hüvitab tehtud kulutused. Alles tuleks hoida kõik arstilt saadud paberid ja juhtumisse puutuvad tšekid.

Tõsisemate õnnetuste ja vigastuste puhul aga tuleks ühendust võtta rahvusvahelise koostööpartneriga. Koostööpartneri andmed on alati poliisil (SOS International). Neile helistades registreeritakse kahjujuhtum ja selts suhtleb juba raviasutusega ise ja arved esitatakse otse seltsi ja klient ei pea ise tasuma haiglaarveid.

Tihti kliendid ei tea seda võimalust. Kui on võimalik, siis kergemate juhtumite puhul on siiski lihtsam ise esialgu arve tasuda ja hiljem seltsi esitada avaldus kulude hüvitamiseks. 

Väike kindlustuskaart ei anna kliendile eelist. Kaardil on kirjas poliisi number ja kahjukäsitluse kontaktid. Siis ei pea põhimõtteliselt kaasas olema poliisi ennast. Kahjuks ei väljasta kõik seltsid sellist väikest kaarti. Soovitan siiski poliis kaasa võtta reisile ja endaga kaasas kanda.

Vastab Seesam kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Ly Jõhvik:

Seesami klient saab ise valida, mida teha juhtudel, kus reisil olles tabab teda haigus või juhtub õnnetus. Klient võib ise ravi eest maksta või kasutada Seesami koostööpartneri SOS International teenust, kes tasub ravikulud tema eest. SOS International liinid on avatud seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas.

Ise makstes on abi saamine kindlasti kiirem ja lihtsam. Klient läheb tema poolt valitud raviasutusse ja abi osutaja teab, et patsient ise maksab. Poliisi kehtivuse kontrollimisega ei tegeleta. Miinus on see, et tehtud kulu saab kindlustatu tagasi mingi aja pärast.

SOS Internationali kaudu toimetades ise maksta ei tule. Küll tuleb SOSiga ühendust võtta kas kliendil endal või raviasutusel. See võtab veidi aega, ka kulub mingi aeg sellele, kui SOS kontrollib kindlustuslepingu kehtivust ja kinnitab raviasutusele, et tema maksab.

Võib juhtuda, et SOS suunab inimese ravile oma koostööpartneri juurde ega aktsepteeri konkreetse raviasutuse teenust. Seda võib ette tulla Egiptuses ja Türgis, kus mõned haiglad või arstid tegelevad sisuliselt kindlustuspettustega. Raviteenuse hind on üks, kui maksab klient kohapeal, ja teine (oluliselt kõrgem), kui tasujaks on kindlustus.

On veel kolmas võimalus: raviasutus võib võtta Seesamiga otse ühendust. Seesam kinnitab otse ravijale ravikulude tasumise.

Kõik kindlustatud saavad sertifikaadi (see krediitkaardi mõõdus kaardike) millele märgitakse poliisi number, kehtivuskuupäev ja kindlustatute nimed. Kaart ei asenda poliisi ega anna soodustusi, vaid on mugav infoallikas, kus teave kindlustusseltsi ja kontaktandmete kohta. Kirjas on nii Seesami kui SOSi telefoninumbrid ning mõlema ettevõtte e-posti aadressid, kuhu kindlustatu saab pöörduda.

Kaarti on poliisiga võrreldes oluliselt mugavam pidevalt kaasas kanda. Poliis on sagedasti üldse koju ununenud või asub hotellis kohvris, aga abi on kiiresti vaja (näiteks õnnetus suusamäel või liiklusõnnetus).

Ehk siis veelkord - Seesam ei sea klientidele summalisi piiranguid. Kui arve on näiteks 20 eurot ja endal selle maksmiseks raha ei ole, siis saab helistada kas SOSi ja arve tasub SOS või võtta ühendust Seesamiga ja Seesam tasub arve otse ravijale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles