Vargaid avalikku häbiposti panev pood rikub seadust

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võitluses varguste vastu on Säästur1 poodi püstitatud varaste häbipost.
Võitluses varguste vastu on Säästur1 poodi püstitatud varaste häbipost. Foto: Andres Haabu

Kauplustekett Säästur1 on oma kahte poodi pannud üles väidetavate varaste pildid, andmekaitse inspektsiooni kinnitusel on selline tegevus ebaseaduslik.

«Me tegime selle (häbiposti – toim.) aasta lõpus, pärast seda, kui meie kesklinnas olevast poest hakkasid vargad asjadega välja jooksma. Vaatasime, et aitab küll, kuidagi tuleb nende vastu võitlema hakata,» rääkis Säästur 1 omanik Anti Sarvin. Ta kinnitas, et nende kesklinnas ja Järvel asuvatesse poodidesse pannakse üles vaid nende pildid, kelle varastamise on fikseerinud turvakaamera.

«Eestis on varastamise eest nähtud ette kindel karistus ja karistamisega tegelevad politsei ja kohus. Poe varguse eest ettenähtud karistuse osa ei ole poes peetavad tahvlid seadust rikkunud isikute piltidega,» kommenteeris poe käitumist andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand. Ta toonitas, et selline omaalgatuslik piltide väljapanek on ebaseaduslik isikuandmete töötlemine.

«Inspektsioon mõistab kaubandusega tegelevate ettevõtete halba olukorda, kuid turvakaamerate paigaldamise eesmärk kaubandusettevõtete müügisaalidesse on tuvastada õigusrikkumisi ja need isikud vastutusele võtta, mitte seadust rikkunud inimesi lisaks karistusseadustikus seisnevale karistada,» rõhutas ta. Põhja prefektuurist öeldi, et nö avaliku häbiposti seaduslikkuse teemaga tegeleb andmekaitse inspektsioon.

Säästur1 omanikule Anti Sarvinile tuli see info  üllatusena. «Mis siin ebaseaduslikku on? Kui mul on olemas materjal, et inimene on minu poest varastanud, siis ma panen selle materjali üles, kui muid võimalusi ei ole,» leidis Sarvin. Ta lisas, et andmekaitse arvates võib nende tegevus olla ebaseaduslik isikuandmete töötlemine, aga «paberile võib kõike kirjutada, tegelik elu on paraku hoopis teistsugune.»

Mehe sõnul on olukorras, kus tänava peal on kontroll ära, kaks võimalust – kas lasta sel kõigel sündida või hakata ise piire seadma. «Kui ma suudan seda tõestada, et ta on varas ja ta leiab, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud, siis las ta pöördub politsei poole. See on tema õigus. Las läheb ja ütleb, et ma olen varas ja mu pilt pandi üles,» soovitas ta. 

Säästur1 poe kogemus näitab, et sellisest avalikust häbipostist on kasu olnud. Vähemalt kolmel juhul on vargad kas endi või oma kaaslase ära tundnud ning seetõttu pea kaotanud ning vargus on jäänud toime panemata. Ka on poodides hakatud pärast sellise häbiposti loomist vähem varastama.

Sarvini sõnul teab ta ka teisi poode, kus on sellised avalikud häbipostid olemas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles