Kuigi Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul lõhuti viis-kuus aastat tagasi iseseisvalt radiaatoreid välja tunduvalt rohkem kui praegu, siis leidub mõtlematuid tänaseni.
Ühe radiaatori väljavahetamine võib rikkuda kogu küttesüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks igasuguseid tegelasi on olemas, kes ei saa aru, kus nad elavad,» ütles Mardi. «Korteri omanikul on vaja aru saada, et kui ta elab kortermajas, siis ennekõike tuleks vaadata, millised on need seadmed ja süsteemid, mis mõjutavad kõikki omanikke – alles siis võib hakata toimetama.»
Mardi kirjeldab, et küttesüsteem on terviklik ja projekteeritud arvestades eri ilmakaari, ruumide suurusi, torustiku läbilaskevõimet jne. Näiteks on põhjapoolsetel korteritel rohkem radiaatoreid ning lõunapoolsetel ja keskmistel vähem.
«Juhul kui nüüd keegi arvab, et tal ei sobi radiaator äsjaostetud mööbliga kokku ja vahetab selle meelevaldselt välja, siis selle omaniku arvates väikese sammuga tehakse karuteene tervele majale, sest et sellega rikutakse ära maja üldine tsirkulatsioon ja tekivad korterites ala- ja ülekütmised,» selgitas Mardi.
Teisalt on tegemist ka õigusliku küsimusega. Kuna küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse, siis kaasomandis olevaid asju võib Mardi sõnul muuta ainult kõigi omanike nõusolekuga.
Samas kui korteriomanik suudab teisi omanikke veenda ja on inseneridega vajalikud arvutused teinud, siis on teatud juhtudel võimalik Mardi sõnul süsteemi muuta.
«Aga täna tehakse väga paljudes majades üldrenoveerimine ja selle käigus vahetatakse välja kogu küttesüsteem, mis tegelikult lahendab selle küsimuse ära,» nentis Mardi.