Suur rahvusvaheline geeniuuring tõi selgust kõige sagedasema nägemishäire – lühinägelikkuse taga peituvatesse pärilikesse teguritesse.
Mis põhjustab lühinägelikkust?
13. veebruar 2013, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänemaailmas on lühinägelikke umbes 30 protsenti, veelgi sagedasem on see häire Aasias, kus lühinägelike arv ulatub kuni 80 protsendini elanikkonnast, kirjutab teadusportaal Novaator.
Juba lapseeas algav nägemishäire on pärilik. Selle põhjuseks on kas silma sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Teravaks nägemiseks peaks silma lääts ja sarvkest murdma valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale, kust info jõuab ajju.
Lühinägelikkuse puhul on sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või on silmamuna liiga pikk ning kiired koonduvad liiga vara. Nii jõuavad võrkkestale juba uuesti hajunud kiired. Sel põhjusel näevad lühinägelikud kaugemal asuvaid esemeid uduselt.
Ajakirjas Nature Genetics ilmunud uuringus vaadeldi koondanalüüsis rohkem kui 46 000 inimese geeniandmeid, valikus oli ka ligi 800 Eesti Geenivaramu doonorit. Lisaks 27 Euroopa päritolu rahva geeniandmetele oli võrdluses ka viie Aasia riigi omad ning selgus, et lühinägelikkuse riskigeenid on eurooplastel ja asiaatidel samad.
Sõelale jäi 24 geeni, millel on seos lühinägelikkuse tekkimises. Leitud geenide riskivariantide kandjatel on lühinägelikkuse tekke risk kümnekordne, seisab artiklis.
Avastatud geenidel on roll silma struktuuri regulatsioonis, silma arengus, samuti võrkkestas olulist rolli mängiva retinoidhappe ainevahetuses. See näitab, et lühinägelikkuseni võivad viia väga mitmed erinevad pärilikud tegurid.
Siiski pakuvad avastatud geenid lühinägelikkuse puhul seletust vaid 3,4 protsendile – teadmata on suur hulk pärilikke tegureid ja keskkonnamõjusid.
Rahvusvahelise nägemishäirete põhjuseid uuriva geeniteadlaste konsortsiumisse CREAM kuuluv Tartu Ülikooli professor Andres Metspalu, üks selle uuringu autoritest, ütles, et kuigi avastatud geenid pakuvad seletust vaid väga väikesele osale lühinägelikkusest, avab see bioloogiat, mis on seotud nägemishäirete tekkega.