Gripp hädas poliitiliselt ebakorrektsete nimedega

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süütu: nimetus seagripp on ebatäpne ka seetõttu, et tegemist on hübriidviirusega
Süütu: nimetus seagripp on ebatäpne ka seetõttu, et tegemist on hübriidviirusega Foto: AFP / Scanpix

Kas praeguse gripiepideemia puhul on tegemist seagripi, Mehhiko gripi või hoopis millegi muuga? Poliitilist korrektsust kõrgelt hindavas maailmas pole see küsimus sugugi teisejärguline.



Kõige laiemalt levinud nimetus «seagripp» ärritab mõistetavalt sealihatootjaid, kuna paneb inimesed esimese hooga uskuma, nagu võiks viirus levida sealiha söömise teel (tegelikult kinnitatakse, et viirus hävib lihas juba temperatuuril 70 kraadi Celsiuse järgi). Teiseks polnud vähemalt selle nädala keskpaigaks Mehhikos – viirusepuhangu keskmes – jälile saadud veel ühelegi seale, kellel kõnealune uus viirus ka tegelikult veres oleks.



Nimelt pole põrmugi kindel, et gripp on inimestele üle kandunud sigadelt, tegu võib olla hoopis ajakirjanike loominguga. Kui gripiepideemia Mehhikos algas, siis süüdistas Veracruzi kohalik ajaleht tõve vallapäästmises üht suurt seafarmi, mida haldab firma nimega Granjas Carroll. Lehe 15. aprilli numbris trükiti ära pealkiri, mis teatas, et just see farm põhjustas hingamisteede nakkuse esmase epideemia La Gloria linnakeses.



Esimene ametliku seagripijuhtumina registreeriti nimelt ühe poisi haigestumine just samas linnas. Kuid 29 ülejäänud haigusjuhtu, mis selles linnas ilmnesid, ei ole seotud praegu kõneainet pakkuva seagripiviirusega. Seafarmi omanikud vannuvad, et farmis kontrollitakse sigade tervist regulaarselt ning mingeid jälgi seagripist pole siiani leitud ei loomadel ega ka farmi töötajatel.



Nimetus «seagripp» on ebatäpne ka sel põhjusel, et uus viirus on tegelikult hübriidviirus, mille genoom sisaldab nii seagripi, inimgripi kui linnugripi komponente. Seetõttu on mitmed sealihatootjad pannud ette nimetada haigust hoopis Mehhiko gripiks! Seakasvatajad on selles asjas leidnud ootamatu liitlase Iisraeli asetervishoiuministri, ultraortodoksse juudi näol, kes soovitab «seagripi» sõnast hoiduda usulistel ja esteetilistel põhjustel.



«Mehhiko gripp» passiks hästi kokku 1918. aastal puhkenud «Hispaania gripiga», kuid mõlema nimetuse peamiseks hädaks on asjaolu, et need on üsna ebaõiglased.  Hispaanial polnud Hispaania gripi puhkemisega mingit seost, riik oli selle Aasiast või Ameerikast alguse saanud gripi tavaline ohver.



Kuna aga käis I maailmasõda, siis vaikis sõdivate riikide ajakirjandus gripipandeemia maha, seevastu rahuliku Hispaania press kajastas Prantsusmaalt saabunud haiguspuhangut suure tähelepanuga. Nii jäigi gripile külge Hispaania nimi.



Mõneti samasugused lood oleksid terminiga «Mehhiko gripp». Mehhiko Pekingi suursaadik Jorge Guajardo on selgitanud hiinlastele (kes rõõmustavad, et erinevalt tavapärasest praktikast ei pääsenud seekordne gripp valla kuskilt ülerahvastatud Hiina kolkast), et praegune gripp ei ole tegelikult Mehhikos tekkinud. Selle on Mehhikosse viinud keegi Euraasiast pärit inimene, kinnitas Guajardo ajalehe The New York Times teatel.



Nimelt viitavat viiruse geenianalüüs haiguse Euraasia päritolule. Hiinlased kaitsevad end aga argumendiga, et kui viirus oleks tõesti ka seekord tekkinud Hiinas, siis pidanuks esimene haiguspuhang ning loomadelt inimestele ülekandumine samuti aset leidma Hiinas.



Kaks aastat tagasi nõudis salapärane haigus Hiinas miljonite sigade elu, taud oli nii laastav, et kergitas sealiha hinda 90 protsendi võrra. Toona kahtlustati sigadel respiratoor-reproduktiiv-sündroomi (PRRS) ehk sinikõrva, kuid ei välistatud ka seagrippi.



Uue gripipandeemia künnisel on oma sõnaloomega esinenud ka loomatervise kaitse maailmaorganisatsioon (World Organization for Animal Health), kes eelistab haigust nimetada «Põhja-Ameerika gripiks».



Seejuures viitavad nad pikale (ehkki kohati ebaõiglasele) traditsioonile ristida grippe just nende regioonide nimedega, kus nad esimest korda identifitseeritakse: Hispaania gripp 1918–1919, Aasia gripp 1957–1958 ja Hongkongi gripp 1967–1968. Ameerika Ühendriikide julgeolekuminister Janet Napolitano ja põllumajandusminister Tom Vilsack on aga lagedale tulnud ehtameerikalikult poliitiliselt korrektse ettepanekuga: parim nimetus praegusele gripile on lihtsalt «viirus H1N1».



1976:  seagripp USA sõjaväebaasis


Ajakirja Science võrguväljaanne intervjueeris 88-aastast nakkushaiguste spetsialisti Edwin D. Kil­bourne’i, kes oli omal ajal tegev seaviirusevaktsiini väljatöötamisel pärast õnnetust USA Fort Dixi sõjaväebaasis.



Nimelt pääses 1976. aastal selles New Jerseys asuvas sõjaväebaasis valla seagripiviirus, mis nakatas 500 sõdurit. Sugugi kõik nakatunutest ei haigestunud, kuid üks sõdur suri. Kilbourne kui gripiviiruste vaktsiinide spetsialist värvati kiiresti välja töötama seagripivastast vaktsiini. Võimud kartsid, et baasist alguse saanud nakkus vallandab laialdase haiguspuhangu või koguni pandeemia.



Vaktsiini saigi valmis ning sellega vaktsineeriti 40 miljonit ameeriklast. Paraku oli vaktsiinil soovimatu kõrvalmõju mõnesaja inimese jaoks, kellel kujunes välja närvihaigus Guillain-Barré sündroom, mis võib lõppeda halvatusega.



Pensionipõlve pidav vanahärra leidis Science’ile antud intervjuus, et vaktsiini kiire väljatöötamine oli siiski õigustatud, sest viirusest oleks võinud kujuneda 1918. aasta pandeemia sarnase haiguspuhangu põhjustaja. «Kui meil ei oleks vaktsiini olnud ja midagi oleks juhtunud, keda siis oleks süüdistatud?» tõrjub Kilbourne väiteid, et vaktsiini kasutati liiga kergekäeliselt.



Obamaga kohtunu ei surnud seagrippi


Mehhiko tervishoiuministeerium lükkas ümber kuuldused, nagu oleks prominentne arheoloog ja Mehhiko rahvusliku antropoloogiamuuseumi direktor Felipe Solís surnud seagrippi. Teenekale teadlasele sai saatuslikuks hoopis tavaline kopsupõletik, kirjutab Nature koduleht.



Felipe Solísi juhtum leidis maailma ajakirjanduses laialdast kajastamist, kuna tema surm järgnes kohtumisele USA presidendi Barack Obamaga, kui see Mehhikot külastas. Ent vastupidiselt esialgsetele teadetele ei surnud arheoloog järgmisel päeval pärast Obama visiiti, vaid nädala võrra hiljem (23. aprillil).



1944. aastal sündinud Solís oli enam kui 200 artikli ning 30 raamatu autor. Ta andis suure panuse asteekide arheoloogilise pärandi, sh Mexico City lähedal asuva akvedukti ning nn Coyolxauhqui kivi (samanimelisele asteegi jumalannale pühendatud skulptuuri) avastamisse ja uurimisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles