Eesti, Läti ja Leedu pealinnade narkosõltlaste uuringust selgus, et Eestis alustatakse uimastite süstimisega juba 18-aastaselt.
Eestis alustatakse uimastite süstimisega juba 18-aastaselt
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
3. mai 2009, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise arengu instituudi (TAI) juhtimisel tehtud uuring käsitles HIV levimust ja riskikäitumist Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Tulemused näitasid, et Eestis alustavad süstivad narkomaanid keskmiselt 18,7-aastaselt, naaberriikides märkimisväärselt hiljem.
TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna ekspert Kristi Rüütel juhtis tulemusi kommenteerides tähelepanu sellele, et uuringus said osaleda vaid 18-aastased ja vanemad. Seetõttu ei ole antud tulemus absoluutne ning hüpoteetiliselt oleks nooremate kaasamine võinud keskmist süstimisega alustamise vanust veelgi alandada.
Seda hüpoteesi toetavad varasemad Euroopa tasemel tehtud ESPADi koolinoorte uimastikasutust käsitlenud uuringud, mille andmetel on Eesti kooliõpilased teiste Euroopa riikide noortega võrreldes usinamad kanepisuitsetajad ja katsetajad. Narkootikume süstinud õpilaste osakaal on seni siiski jäänud ühe protsendi kanti.
«Samas võtab ESPAD uuringutesse ainult koolinoori, sest neid on lihtne kätte saada. Aga need, kes on koolist välja langenud ja suurema tõenäosusega ka süstivad, vot need ei ole sellesse uuringusse sattunud. Sellepärast ongi natukene keerukas hinnata, kui palju nende päris noorte seas neid süstijaid on,» märkis Rüütel.
Uuringute andmetest hoolimata ei karda Rüütel, et süstiv narkomaania muutuks tulevikus peamiselt kooliealiste probleemiks. Näiteks on Ida-Virumaal töötavad narkoennetuse ja süstlavahetusega tegelejad öelnud, et uusi ning eriti väga noori süstivaid narkomaane lisandub aina vähem.
«Inimesed on juba näinud aastate jooksul, mis see süstiv narkomaania endaga kaasa toob. Need tagajärjed on päris koledad ja ilmselt noorte teadlikkus on tõusnud. Sellist süstiva narkomaaniaga alustamist, nagu oli 2000. aastate alguses, õnneks enam ei ole,» rääkis Rüütel.