Uuring: arstiabi kättesaadavus on kehvem kui kvaliteet

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Sotsiaalministeeriumi täna avaldatud uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012» selgus, et arstiabi kättesaadavust hinnatakse elanike poolt märgatavalt madalamalt kui arstiabi kvaliteeti.

Arstiabi kättesaadavusele on andnud negatiivse hinnangu 44 protsenti elanikkonnast, positiivse hinnangu 55 protsenti. Kõige negatiivsema hinnangu andnud elanike osakaal on viimase kolme aasta jooksul tasahaaval suurenenud ning on viimase kuue aasta võrdluses kõige suurem, seisab uuringus.

Kõige positiivsemaid hinnanguid on rohkem eestlaste, vähem aga venelaste seas. Põhja-Eesti elanikud peavad teistest enam arstiabi kättesaadavust pigem halvaks või halvaks. Viimane on seotud asjaoluga, et just pealinna elanikud hindavad enam kättesaadavust halvaks ning annavad positiivseid hinnanguid vähem. Väikelinnade ja maapiirkonna inimesed annavad teistest enam positiivseid hinnanguid.

Hinnangud arstiabi kättesaadavusele on seotud ka sellega, kuivõrd inimene ise seda arstiabi vajab. Kehvema terviseseisundiga ja rohkem tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed annavad ka arstiabi kättesaadavusele pigem negatiivsemaid hinnanguid.

Arstiabi kvaliteeti hindab positiivselt 78 ja negatiivselt 19 protsenti elanikest. Teistest oluliselt enam annavad kõige positiivsemaid hinnanguid noored vanuses 15-19, veidi skeptilisemad on 50-59 aastased. Kehvema terviseseisundiga  ja inimesed annavad veidi enam halvemaid hinnanguid arstiabi kvaliteedile.

Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud inimeste osakaal, kes annab arstiabi kvaliteedile kõige positiivsema hinnangu.

Selgelt kõige rohkem probleeme on tekkinud eriarsti poole pöördumine – ligi neljandik patsientidest on neid kogenud. Kõige vähem tõrkeid on tekitanud hambaarsti vastuvõtule pöördumine. Mullune tervishoiutöötajate streik arstile saamist oluliselt ei mõjutanud.

Viimati eriarsti poole pöördumisel tekkinud probleemidest kerkis selgelt kõige enam esile pikk järjekord arsti juurde. Ka siinkohal on mitmeid probleeme nimetatud rohkemate inimeste poolt, kui eelneval aastal.

Võrreldes teiste regioonidega pidid Põhja-Eesti elanikud ootama aga eriarsti vastuvõttu kõige kauem – nemad vastasid keskmisest enam, et said aja alles enam kui kahe kuu jooksul.

Kesk-Eesti elanikud vastasid keskmisest sagedamini just nii ning nemad said ka kõige sagedamini võrreldes teiste regioonide elanikega endale vastuvõtuaja nädala jooksul pärast registreerimist.

Perearsti/pereõe poole pöördumisel tekkinud probleemidest nimetati enam pikka järjekorda ja ebasõbralikku suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel. Võrreldes eelneva aastaga on mitmeid probleeme nimetatud märgatavalt rohkem. Märgatavalt rohkem on nimetatud viimatise pöördumise korral probleemina ebaviisakat suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel ning seda, et perearstikeskus asub kaugel.

Kui aastal 2011 ütles neli protsenti, et probleemiks on olnud ebasõbralik suhtumine registratuuris, siis 2012 vastas nii 30 protsenti.

Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic ajavahemikul 15. november – 9. detsember 2012 suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles