CV Keskus: noored tahavad palka 800-1200 eurot kuus
21. veebruar 2013, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööportaal CV Keskus viis äsjasel haridus- ja infomessil Intellektika 2013 läbi küsitluse, millest selgub, et Eesti noorte palgasoovid on realistlikumaks muutumas.
Küsimusele, millise brutopalga eest oleksite valmis tööle asuma, valis enamus - 43 protsenti vastanuist - palgavahemikuks 800-1200 eurot kuus. 34 protsenti vastanuist soovis palka 400-800 eurot kuus, 12,6 protsenti vastanuist arvas aga enesele sobivama palga kuuluvat vahemikku 1200-1600 eurot kuus.
«Kui veel mõne aasta eest vastasid noored enamasti, et läheks tööle kahe-kolme Eesti keskmise kuupalga eest, siis tänavusest küsitlusest selgub, et noorte ootused on kõvasti langenud,» ütles CV keskuse tegevjuht Paavo Heil.
«Samas, eks teatud idealism ole noortele iseloomulik ning kui neil nüüd need helesinised unistused vaikselt ära hakkavad kaduma, siis on see minu meelest natuke kurb,» lisas Heil.
Suure üllatusena tuli Heilile aga asjaolu, et noortegi seas on traditsioonilised soorollid kõvasti juurdunud. «Üllataval kombel on ühiskonnas levinud hoiakud selgelt palgalõhet suurendavad – kui meesoost vastanud valisid esmaseks palgavahemikuks 800-1200 (51,3 protsenti), siis naissoost vastajad hindasid end madalamalt – tervelt 41,9 protsenti vastanuist valis palgavahemiku 400-800 eurot kuus,» ütles Heil ning lisas: «See tendents näitab kahjuks, et palgalõhe kadumist tuleb veel terve inimpõlve jagu aastaid oodata.»
Küsitlusest selgus ka, et 42 protsenti vastanuist kavatseb edasiste õpingute ajal tööle minna. 39 protsenti vastanuist polnud õpingute kõrvalt tööle minemises veel päris kindlad, kuid ei öelnud ka ei.
CV keskuse turundusjuht Laura Tammeorg ütles, et selliseid, kes õpingute kõrvalt tööle mineku kindlalt välistasid, oli 10 protsenti vastanutest. «Samas vastas üheksa protsenti küsitletuist, et juba töötab ning nii vastasid enamasti noored Harjumaalt, kus tervelt 39,4 protsenti õpilastest leiab õpingute kõrvalt mahti ka tööd teha,» rääkis Tammeorg.
Küsitlusele vastas 651 noort üle terve Eesti ning 90 protsenti vastanuist olid 14-22 aastased.