Töötute armee suurenedes võib Eestis taas hoogustuda narkomaania ja HI-viiruse levik. Seda lubavad oletada äsjasel Vilniuse teaduskonverentsil avalikustatud uurimistulemused.
Töötuse kasv ähvardab Eestit HI-viiruse lainega
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
4. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aidsi ja narkomaania teemadel peetud Euroopa tasemel konverentsil (5th European Conference on Clinical and Social Research on Aids and Drugs) esines ka tervise arengu instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna ekspert Kristi Rüütel.
Rüütel tutvustas Tallinna, Riia ja Vilniuse süstivate narkomaanide riskikäitumisele ja HI-viiruse levikule keskendunud uuringut. Muu hulgas tõi Rüütel välja HI-viirusesse nakatumise riskitegurid, millest kõige olulisem on töötus.
«Tõeline erinevus ilmnes töötavate inimeste ja töötute vahel,» rääkis Rüütel. «Töötavatest süstivatest narkomaanidest oli HIV-positiivseid 44 protsenti, töötutest aga 67 protsenti. See on statistiliselt oluline erinevus, millele peaksime tähelepanu pöörama.»
Samas jäi uuringus vastuseta küsimus, kas HI-viiruse saanud süstivad narkomaanid ei tööta seetõttu, et nende tervis on juba niivõrd halb, või hakkasid nad süstima ja nakatusid viirusesse, kuna neil polnud tööd ja elu veeres allamäge.
Kuigi seose suunda ei saa uuringu andmete põhjal kindlalt määratleda, on Rüütli sõnul põhjust muretsemiseks. «Üks asi, mille pärast me mures oleme, on just sotsiaalmajanduslik olukord, sest narkomaania on sellega tihedalt seotud,» ütles Rüütel Postimehele. «Kui meil peaks nüüd asjad jälle väga halvaks minema ja töötus kasvama, siis on täiesti reaalne oht, et ka narkomaania võib uuesti hoogu juurde saada.»
TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova lisas, et nende uuringutulemuste valguses on lubamatu sotsiaalvaldkonna kulude kärpimine. Siiski on TAI oma eelarve vähenemise tõttu juba sunnitud suures osas loobuma teavitustöö tegemisest.
«Me oleme pidanud täiesti miinimumini viima teavitustegevuse elanikkonnale,» tõdes Kurbatova. «See tähendab, et me ei saa narkomaania ennetamise ega HIV valdkonnas anda elanikkonnale taustasõnumit, miks seda kõike tegelikult vaja on.»
Nii jõuab teave Kurbatova sõnul endiselt ainult nendeni, kellele see on juba reaalne probleem. Mitte aga inimesteni, kelle puhul saaks ohtu ära hoida.
Kurbatova märkis, et iga kroon, mis kulutataks praegu narkomaania ja HIV ennetamisele, aitaks tulevikus säästa kümneid või isegi sadu kroone näiteks kiirabi ja politsei väljakutsetelt ning vangide ülalpidamiselt.
Sellele lisandub raha, mille eest narkomaanid uimasteid ostavad, ning need summad küündivad TAI arvutuste järgi kahe miljardi kroonini aastas.
«Ja kust see raha tuleb? See tuleb ikka vargustest ja muudest korrarikkumistest,» nentis Kurbatova. Sest enamik narkomaane ei osta meelemürke ju tööga teenitud palga eest.
Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskuse statistika näitab, et süstivate narkomaanide ning HIVsse nakatunute arvult on Eesti Euroopas endiselt esikohal. Ainuüksi Tallinnas on hinnanguliselt 10 000 süstivat narkomaani.