Vabariigiga üht sammu

Tiina Kolk
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö kiidab tegijat: raamaturiiulite autor on Toomas Liivamägi.
Töö kiidab tegijat: raamaturiiulite autor on Toomas Liivamägi. Foto: Toomas Tuul

Tartus Karlova linnaosas on palju kauneid vanu puitelamuid, mille käekäik jutustab paeluvaid peatükke eesti kodukultuuri kujunemisloost. Ühes sellises majas elab perekond Liivamägi.

Möödunud sajandi alguses ehitas ettevõtlik seltskonnategelane Mihkel Pärn toonase Karlova mõisa valdustesse, praeguse Väike-Tähe tänava algusesse paar uhket üürimaja. Eriti pilkupüüdev oli 1909. aastal valminud eenduva fassaadi, torni ja kuppelkatusega kahe korteriga elamu, selgitab koolimees Toomas Liivamägi. 15 aastat tagasi panid Tähtveres sundüürnikeks saanud Liivamäed tähele toona räämas puitmaja kunagist uhket olekut ja sestpeale on siin nende kodu.

Arhiividest maja ajalugu uurides selgus, et kogu maailmasõdadevahelise aja elasid alumisel korrusel Baumanid ja ülemisel Normannid. Tuntud rõivakaupmehel Baumanil olid poed Jänese kaubamajas, Herbert Normann oli aga arst ja tema naine bibliograaf.

Naabruses elanud Postimehe fotograafi Karl Hintzeri jäädvustused näitasid paikkonna endisaegset eluolu, Normanni mälestustest aga selgus, et sõja lõpus tühjana seisnud hoone oli saanud ka pommitabamuse.

Pole teada, kas hoone projekteeris arhitekt või lihtsalt ehitusinsener, aga mõlemas enam kui 150 m² suuruses korteris on avarad toad ja veranda, kõrged laed ja suured aknad.

Pärast Teist maailmasõda nappis Tartus elamispinda ja purustustest pääsenud majades tükeldati suured korterid mitmeks väiksemaks. Nii sai ka Pärna ehitatud esinduslikust hoonest kuue leibkonna kodu.

1960ndail toimunud kapitaalremondiga – siis pandi majale uus katus ja laudis, vahetati osa aknaid ja uksi ning laoti ümber ahjud – tehti praeguste elanike meelest hoonele karuteene. Eemaldati torn trepikoja kohalt ja puitpits akende ümbert ning rikuti kogu üldilme.

Uuesti uhke

Korteri planeeringu on Liivamäed taastanud, tuues välja võimalikult palju algupärast. Tubade vanaaegsed põrandad on nüüd värvikihtidest puhastatud ja õlitatud, uhked uksed on küll Karlovast pärit, aga mitte selle korteri omad.

«Kui end siin sisse seadsime, oli veel moes euroremont. Paljud viskasid toekaid tahveluksi mõtlematult minema, saatsid kahhelkive prügimäele. Eks ma tassisin need uksed sealt ära,» räägib Liivamägi.

Palju kaalukama päästeoperatsiooni algatas mees siis, kui ta remondi käigus kunagise söögitoa laepragusid pahtlilabidaga puhastades sinist joont nägi. Ta jättis töö pooleli ja küsis Tartu kõrgema kunstikooli maalingute osakonna juhatajalt Heli Tuksamilt nõu, mida edasi teha.

Kohale saabunud restauraatorid avastasid lisaks söögitoas säilinud fragmendile meeleolukad laemaalingud kabinetis.

«Kuigi ajahammas on teinud oma töö ja kõik pole säilinud, oli arvatavasti lae igas nurgas väike maaling. Sellel kujutatud hobusega põldu kündev mees vihjab majaomaniku meelelaadile ja veendumusele, et tubli töö viib haljale oksale,» mõtiskleb Liivamägi.

Mihkel Pärn oli mitmeid ameteid pidanud end ülestöötanud ettevõtlik eesti mees, kelle elujärg eelmise sajandi esimesel kümnendil võimaldas niisuguse edeva elamu ehitada. Karlovasse püstitasid (üüri)maja või koguni mitu paljud ärksamad  eestlased pärast seda, kui kohalik mõisnik Bulgarin hakkas 20. sajandi alguses mõismaadest ehituskrunte välja andma.

Vaimustavad vaikelud

Omaaegse Pärna maja praegune pererahvas on kultuurihuvidega, armastab kirjandust ja kunsti ning oskab seda ka kenasti esitleda. Trepikotta sisenejat tervitab vana aerofoto suurendus, millel on näha ka  Väike-Tähe tänava maja. Ülesvõtte autoriks on kirjanik Helga Nõu isa Aleksander Raukas, kes 1923. aastal Tartus sõjaväes olles lennukilt linna pildistas.

Korteris leidub huvitavalt rühmitatud graafikat ja moodsaid maale, samuti muljetavaldav valik raamatuid. Muide, suurema osa riiuleist on diplomeeritud füüsik Toomas Liivamägi ise disaininud ja oma kätega ka valmis meisterdanud.

Praegu on tal käsil vana kirjutuslaua restaureerimine. Ahiküttega korteris edenevad hästi toataimed. Marika Liivamägi, kes on erialalt filoloog, ei kasuta põhimõtteliselt kardinaid, ning tänu sellele on tema lilledel alati ka piisavalt valgust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles