Teadlased töötasid läbi kaheksa koguduse andmed 17. sajandist kuni 1920ndate aastateni ning leidsid, et poegi sünnitanud naised surevad varem.
Naiste eluiga võib sõltuda laste soost
1. märts 2013, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turu ülikooli bioloog Samuli Helle uuris koos Inglismaa Sheffieldi ülikoolis töötava Virpi Lummaaga vanu Soome kirikuraamatuid. Nad töötasid läbi kaheksa koguduse andmed 17. sajandist kuni 1920ndate aastateni, kirjutab teadusportaal Novaator.
Nad leidsid, et kui talunaine sai oma viimase lapse 37 aasta vanuselt, siis tema järelejäänud elu pikkus sõltus laste soost. Naiste surmarisk suurenes aastas seitsme protsendi võrra iga sünnitatud poeglapse kohta.
Kui emal olid ainult tütred, elas ta veel keskmiselt 33,1 aastat. Kui naisel oli kolm poega, jäi tal elada veel 32,7 aastat. Kuue poja emad elasid veel 32,4 aastat.
Erinevused on küll väikesed, kuid isegi neile on raske head põhjendust leida. Ilmselt mängivad rolli nii bioloogilised kui kultuurilised tegurid.
Helle oletusel võis tütarde emade elu olla kergem, sest tüdrukud aitasid teha koduseid töid. Paraku ei saa seda kinnitada. Pole teada, kui palju olid uuritud perede lapsed emale abiks.
Samuti võisid olulised olla bioloogilised põhjused, mis on seotud sünnitamise ja imetamisega. Poisid sünnivad tihti suurematena ja see kurnab ema keha. Ka võib poja jaoks piisava koguse rinnapiima tootmine nõuda rohkem energiat. Need tegurid muutuvad eriti oluliseks siis, kui toitu napib ning arstiabi pole kättesaadav.
Samad autorid näitasid kümmekond aastat tagasi ajakirjas Science ilmunud uurimuses, et iga poisslapse sünnitamine lühendab naise elu keskmiselt 34 nädala võrra. Seevastu tütre saamine muutis elu veidi pikemaks. Tõsi küll, mitte statistiliselt olulisel määral. Laste sugu avaldas mõju ainult emadele, isasid see ei puudutanud.