Pettusskeem parklates: autojuhilt nõutakse olematu avarii hüvitamiseks raha

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parklates juhtub sageli kergemaid õnnetusi, mida on petturid varmad ära kasutama.
Parklates juhtub sageli kergemaid õnnetusi, mida on petturid varmad ära kasutama. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Reedel Kristiine keskuses käinud Helinilt nõudis teine autojuht raha, kuna parkides olla naine võõrast autot mõlkinud. Kohale kutsutud politsei tegi kindlaks, et naist süüdistati alusetult.

«Läksin sõbrannaga Kristiine keskusesse ja tagasi tulles karjus minu peale hüsteerias noormees, et ma olen tema auto külje sisse sõitnud,» meenutas naine eelmisel reedel toimunud vahejuhtumit. Süüdistaja autoküljel olid naise sõnul  tõepoolest kerge lohk ja jäljed. Ka naise enda autol on kriimud, kuid need pärinevad tema kinnitusel juba eelmisest  suvest. «Loogiline, et ta süüdistas mind. Kahjuks asus ta koheselt minult raha välja pressima,» sõnas naine. Kuna tal on kaskokindlustus, siis otsustas ta välja kutsuda politsei.

«Mõõtmise käigus selgus, et minu kriimude ja tema kriimude vahe oli ca 10 cm. Ärge alluge mingitele nõudmistele, vaid kutsuge politsei,» paneb naine teistele südamele.

Ka sotsiaalmeedias hoiatatakse sarnaste juhtumite eest, kus parklas oma auto juurde jõudnud juhilt nõutakse raha teise auto vigastuste parandamiseks.

Põhja prefektuuri avariiteenistuse vanema Tanel Pajumaa sõnul tuleb nende avariiteenistusel umbes paaril korral nädalas ette juhtumeid, kus inimene väidab, et tema autole on parklas vigastusi tekitatud ning teine osapool ei tunnista oma süüd. «Mõnikord tuleb selliste juhtumite puhul ka ette, et autole tehtud vigastused on pigem vaevutajutavad, kuid kannatanu soovib kahjude hüvitamiseks ebaproportsionaalselt suuri summasid,» rääkis Pajumaa.

Sellelaadsete liiklusõnnetuse puhul tuleks kahju põhjustajal politseiniku sõnul hinnata tekitatud kahjude ulatust ning seejärel alles otsustada, kas nõustuda teise osapoole poolt küsitud kahjutasu maksmisega või jätta kahjude ulatus ja hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse otsustada.

Kui otsustatakse kahjude hüvitamine kindlustuse väliselt, siis oleks Pajumaa sõnul mõistlik ka teiselt osapoolelt võtta kirjalikus vormis kinnitus tekitatud kahjude hüvitamise kohta.

Politseinik soovitas sellistesse olukordadesse sattunud autojuhtidel jääda ennekõike rahulikuks ning  jõuda omavahel kokkuleppele ja täita blankett toimunud liiklusõnnetuse kohta kindlustusseltsi jaoks. «Juhul, kui vastavat blanketti osapooltel käepärast ei ole, kuid üksmeel on saavutatud, võivad osapooled vormistada ka oma arvamuse valgele paberile, märkides kindlasti ära toimumise aja ja koha, nii sõidukite kui ka nende omanike/juhtide/kindlustuste andmed ja skeem juhtunu kohta,» jagas ta näpunäiteid.

Samuti tuleb märkida nähtavad kahjud ning isiku andmed, kes on vastutav liikluskahju põhjustamise eest, kes kinnitab seda oma allkirjaga ning kuupäevaga.

Politseid tuleks teavitada juhtumist siis, kui omavahel süülisuses üksmeelele ei jõuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles