Inimesed hakkavad oma säästusid enam hoiustama

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha.
Raha. Foto: Toomas Huik

Raskel ajal on raha säästmine keeruline, kuid ometi vajalik. Nii on Eesti Panga andmetel eraisikute hoiuste maht aastaga veidi kasvanud – märtsi lõpus hoiti pankades ligi kuus protsenti rohkem raha kui mullu samal ajal.



«Vaatamata arusaamale, et säästa on vaja, teeb seda ikka vaid 25–27 protsenti klientidest,» tõdes Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. Ligi viis protsenti klientidest eelistab tema sõnul veel ka pensionifonde, aktsiaid ja võlakirju ning fondiinvesteeringuid.

Kõige populaarsem on Sampos Vanajuure sõnul kasvuhoius, mis võimaldab teha vastavalt oma valikule regulaarseid või ühekordseid sissemakseid ning raha ilma intresse kaotamata ka igal vajalikul hetkel välja võtta.

Niisuguse hoiuse intressid ületavad mitu korda arvelduskontole makstavat intressi, kuid jäävad natuke alla tähtajalisele hoiusele.

Nii SEB pangas kui ka Swedbankis on levinuim tavaline tähtajaline hoius. «Klientide hirm ja ebakindlus pikemaks ajaks raha investeerimise ees on viimase poole aastaga märgatavalt kasvanud ning varasemast enam jõutakse nõustamise käigus tulemuseni, et sobivaim lahendus ongi raha paigutamine tähtajalisele deposiidile,» rääkis SEB juhatuse liige ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Riho Unt.

Swedbanki kommunikatsioonijuhi Kristiina Tambergi sõnul kasutab üha rohkem kliente regulaarseks säästmiseks ka kogumishoiust, mis lubab teha juurdemakseid ning arvelduskrediidi võimaluse valikul 90 protsenti hoiusummast jooksvalt kasutada.

Tamberg rääkis, et investeerimine on muutunud varasemast riskantsemaks ning seetõttu on hoiustamine oluliselt populaarsem viis oma raha kasvatamiseks. Lisagarantii annab tema sõnul inimestele ka möödunud sügisel vastu võetud otsus, et kuni 782 000 krooni suurused hoiused ühe panga kohta on riiklikult tagatud.

Siiski on hoiustamine eri pankades kasvanud erineva tempoga. SEB pangas on Undi sõnul hoiustajate koguarv kasvanud möödunud aasta algusest 14 protsendi võrra, kuid hoiuste maht on samas jäänud stabiilseks.

Swedbankis kasvas eraklientide hoiuste maht tänavu esimeses kvartalis ühe protsendi võrra, Sampo pangas aga märtsi lõpuks aasta lõikes tervelt 60 protsendi ehk kahe miljardi krooni võrra.

SEB pangas on 61 protsenti tähtajalise hoiuse omanikest seeniorkliendid ning Sampo pangas eelistavad sellist rahapaigutust 45–55-aastased. Küll on aga nooremad, 20–40-aastased, Sampo kasvuhoiuse kliendid. Üha aktiivsemalt on hakanud nooremad hoiustama ka Swedbankis.

Hoiuste intressimäärad

Intressimäär protsentides aastas:


    10 000 krooni    100 000 krooni



Pank           1 kuu    6 kuud    12 kuud    1 kuu    6 kuud    12 kuud



• Swedbank       4,20    4,60    4,90             4,60    5,00    5,30


• SEB                4,15    4,55    4,85             4,23    4,70    5,00


• Sampo            4,50    6,00    6,50             4,50    6,00    6,50


• Nordea            5,00    5,40    5,75             5,00    5,40    5,75


• BIG Pank*       5,40    6,40    7,50             5,40    6,40    7,50


• Krediidipank    5,05    6,05    6,55             5,05    6,05    6,55


* 1- kuni 5-kuulise perioodiga hoiuste puhul on maksimaalne võimalik hoiusumma ühe kliendi kohta kokku 20 000 krooni.


Allikas: pangad

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles