Korteriühistud: riik võiks kortermajade renoveerimist rohkem toetada
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
7. märts 2013, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastate jooksul hoogustunud kortermajade renoveerimine muudab majad energiasäästlikuks ning pikendab elamute eluiga, mistõttu peaks riik leidma täiendavaid vahendeid renoveerimise toetamiseks, leiab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
«Korteriühistute huvi renoveerimise vastu on suur ning on selge, et riigi poolt KredExile tänavuseks aastaks eraldatud kümnest miljonist eurost ei piisa, liiati kui pole selge, palju sellest lõpuks renoveerimistoetusteks jõuab, sest see raha sõltub saastekvoodi müügist. Juba praegu on sellele rahale rohkem taotlusi,» rääkis Urmas Mardi.
KredExi toetuseta on aga suurt tervikrenoveerimist raske teha, kinnitas Mardi.
«Tervikrenoveerimisel on energiasäästu mõttes parimad tulemused,» sõnas ta. Mardi arvates on oluline ka korteriühistute järjepidev toetamine.
Alates 2010. aasta septembrist, kui KredEx alustas rekonstrueerimistoetuse saamiseks taotluste vastuvõttu, on 497 korterelamut esitanud toetuse saamiseks taotlusi kokku 21,3 miljoni euro ulatuses. Positiivse otsuse on saanud 483 korterelamut kogusummas 20,7 miljonit eurot. Kõikide toetust saanud majade oodatav keskmine energiasääst on 40 protsenti. KredExi rekonstrueerimistoetuse abil on korterelamud investeerinud hoonete renoveerimisse 81 miljonit eurot.