Eelmise aasta lõpu seisuga oli eraisikute keskmine tähtajalise hoiuse suurus finantsinspektsiooni andmetel 62 200 krooni, mis on 24 protsenti enam kui aasta varem.
Keskmine tähtajaline hoius kasvas mullu neljandiku võrra
7. mai 2009, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal vähenes veidi keskmine nõudmiseni hoiuse suurus ehk sisuliselt keskmine arvelduskontol olev rahasumma - 12 600 kroonilt 2007. aasta lõpus 10 800 kroonini 2008. aasta lõpus.
See näitab, et inimesed on hakanud oma vaba raha lihtsalt arve peal hoidmise asemel rohkem tähtajalistele hoiustele kasvama panema. Sama ütleb ka lepingute arvu statistika: 2008. aastal vähenes nõudmiseni hoiuste lepingute arv kõikides pankades kokku 6 protsendi võrra, samas kasvas tähtajaliste hoiuste arv 40 protsendi võrra.
Eraisikute tähtajalisi hoiuseid oli 2008. aasta 31. detsembri seisuga kõikides Eesti pankades kokku 504 000.