Tomatiblogi: kuidas valida poest tomatiseemneid

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tomatiseemned.
Tomatiseemned. Foto: Liis Velsker

Jõgeva Sordiaretuse instituudi köögivilja osakonna juhataja Ingrid Benderi sõnul on tomatisorte tegelikult lugematu arv, mistõttu on poes seemneid ostes küllaltki keeruline orienteeruda.

«Sorte on maailmas tõesti palju ja pole täpset ülevaadet, mida kõike kauplustes müüakse,» rääkis Bender ning jätkas: «Praegu on veel ettearvamatu, mis meie turule jõuavad. Tulevad nii Venemaa sordid kui ka on meil olemas Ameerika sordid. Inimesed toovad ka reisidelt palju neid sorte, mida ametlikult ei müüda ja levitatakse n-ö käest kätte.»

«Kuna meie tegeleme väga palju tomatisortidega ja katsetame neid, siis enamasti on nad mingil põhjusel ikkagi kehvemad kui meie enda aretatud sordid. Tavaliselt algab nende saak hiljem pihta, saagi algus võib olla kuni kaks nädalat hilisem kui meie sortidel. Jõgeval aretatud sortidel ongi väga tähtis see, et nad oleksid meie tingimustes varased,» kiitis naine Jõgeva sorte.

Hansaplanti aednik-klienditeenindaja Eve Urva nõustus, et tomatisorte on tõesti väga palju erinevaid: Hansaplantis on müügil üle 100 sordi. Tomateid võib kasvatada lisaks kasvuhoonele ka amplis («Pendulina Red», «Tumbling Tom Yellow»), potis või rõdul («Vilma», «Venus», «Megabite»), aga ka avamaal («Mirabell», «Romus», «Terma», «Torch»).

«Alati on põnev kasvatada traditsioonilisele punasele tomati värvile ka teistsuguseid tomateid,» soovitas Urva. Tomateid on erineva värviga: kollased («Ananass», «Lemon boy», «Lemon Tree»), nn triibulised («Tigrella», «Green Zebra»), tumedamaid («Black Russian», «Purple Galabach», «Chocolate Cherry»). Tavaliselt tomatid kaaluvad 90–100 grammi, aga on olemas suureviljalised tomatid (nn lihatomatid «Super Marmande», «Sultan») ja  kirsstomatid («Black Cherry», «Bajaja»).

Tomatid on determinantsed ehk piiratud kasvuga, kui sortidel moodustab kuuenda lehe järel õisik ja peavars lõpetab kasvamise, indeterminantne ehk piiramatu kasvuga on kõrgekasvuline tomat. Lisaks on ka veel olemas pooldeterminantsed tomatid ehk poolpõõsad, mis lõpetavad ise kasvu seitsmenda kobara pealt.

Bender soovitab tomatiseemnete ostmisel mõelda oma vajaduste peale. «Oleneb, kas inimene tahab madalat taime, mis kõrgusesse üldse ei kasva, kas ta istutab selle avamaale või kasvuhoonesse, kas ta tahab kõrget või poolkõrget või soovib ta hoopis sellist sorti, millel ei ole kuigipalju võrseid võtta või on tema jaoks kõige olulisem hoopiski maitse. Kõikidest nendest nõudmistest algab ka valik,» ütles ta.

Üldiselt soovitakse koduaedadesse selliseid tomateid, millisel pole kõvad viljad ega koor, kuna nad ei pea kaua säilima. «Kõige maitsvam on ju võtta taime otsast värskelt ja süüa,» arutles Bender.

Samas pole kaupluste tomatiseemnete pakkidel seal sisalduv väga detailselt kirjes. «Seal võib olla kirjas, et on varavalmiv, mis on küllaltki üldine. Samas ma keskvalmivat ei soovitaks, kui on tõesti koduaiale mõeldud. Kui ta on juba kirjelduses keskvalmiv, hakkab ta juuli lõpus saaki andma, kui teised juba söövad juuli alguses tomateid.»

«Ma soovitan igal juhul võtta Jõgeval aretatud sorte, mis on kindla peale minek ja annavad kindlasti saaki, lisaks nendele, millega ollakse harjunud. Mõned tahavad lihakat, näiteks härjasüda, kuid härjasüdame saak on väga väike ja hiline. Ta võib olla koduaias, aga siis võiks ka panna mõne varasema sordi. Mina soovitan igal juhul katsetada,» lisas ta.

Bender nentis, et peab arvestama ka võimalusega, et võib üsna kehvasti minna. «See on üsna ettearvamatu, kas ta meie tingimustes on piisavalt terve ja ega need viljad ei lõhene või lõhenevad. Seda pole pakile kunagi kirjutatud. Väikse riskiga peab arvestama.»

Hübriidsordid

Paljudes reklaamides kiidetakse uusi hübriidsorte, mis maksavad tavapärastest rohkem. Bender kinnitab, et hübriidsordid on ammuilma juba olemas. Näiteks need, mis Hollandist tulevad, on kõik hübriidid.

Hübriidide saak on reeglina suurem kui tavalistel sortidel, samuti on nad keskkonna tingimuste vastu kindlamad. Üldiselt on ka nende kvaliteet rohkem tagatud. Kallim hind tuleneb sellest, et seemnekasvatus pole nii lihtne ja tavaliselt tehakse selleks käsitsi ristamisi.

 «Tavalistel sortidel võib kodus ise võtta ka tomatiseemned ja saab samasugused järglased. Hübriididel ei tasu ise seemet võtta, kuna ei saa samasugust taime. Seeme on ikkagi kahe vanema ristand,» rõhutas Bender. Samuti võib hübriidi vili olla kõvem. Belgia päritolu hübriididel on tavaliselt kõvad viljad, lisas Bender.

Sel suvel jälgib Tarbija24 palvel üks Nõmmel elav perekond oma kasvuhoones kasvatatud tomateid alates seemne mulda panemisest kuni tomatite valmimiseni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles