Eesti hakkab uurima pestitsiidide mõju meemesilastele
19. märts 2013, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusministeerium otsustas rahastada Eesti Maaülikooli uuringut taimekaitsevahendite esinemisest mees ja suiras ning nende mõju meemesilastele.
Uuringuga selgitatakse, kas mesilaste suremus on Eestis seotud taimekaitsevahendite kasutamisega rapsikasvatusel. Muu hulgas uuritakse, milline on pestitsiidijääkide hulk mees ja suiras ning analüüsitakse nende jääkide mõju mesilasperede arengule, näiteks mee tootlikkusele ja mesilaste haigestumisele ja suremusele.
«Selline uuring on oluline nii mesinikele kui ka rapsikasvatajatele, et saaks selgeks taimekaitsevahendite tegelik risk mesilastele. Uuring peab selgitama Eesti olukorda ja andma konkreetselt meile sobivad lahendused,» rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.
Rapsikasvatuse efektiivsus sõltub paljuski kimalastest, sealhulgas meemesilastest, kelle tolmeldamine võib tõsta rapsi seemnetoodangut ja seemnete õlisisaldust neljandiku võrra. Nii tuleb leida lahendus nii mesilaste tervise säilimise kui ka rapsikasvatuse huvides.
Uuringu käigus tehtavad analüüsid võimaldavad anda soovitusi taimekasvatusettevõtetele ja mesinikele, kuidas vähendada ohtu mesilastele ja põllumajanduskeskkonna saastekoormust.
Eelmisel nädalal oli Euroopa Komisjonis hääletusel eelnõu, mis oleks keelanud neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise. Liikmesriikide poolt ei leidnud eelnõu aga piisavat toetust, kuna leiti, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitus ei olnud teaduslikult piisavalt põhjendatud.
Seega jäi Eesti koos mitme teise riigiga hääletusel erapooletuks ning kutsus Euroopa Komisjoni pingutama selleks, et saada ettepanekule piisav teaduslik põhjendus.
Eesti Maaülikool teeb koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse ja praktikutega mesinike liitudest. Uuringut rahastatakse riiklikust programmist «Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus 2009–2014» ning see kestab kaks aastat.