Soolaravi seadmete tootjafirma viib läbi kolmeaastast uuringut Horvaatias, mille tulemused pidavat juba praegu olema hämmastavad – pooled hingamisteede haigustega lapsed loobusid ravimitest. Taastusarsti Eve Sooba sõnul ei saa soolaravi mõju kindlasti näiteks spetsiaalse astma raviga võrrelda.
Eestis tegutsev soolaravi seadmeid tootev ja müüv firma OÜ Kokkonen peab soola hingamisteede- ja nahahaiguste imeravimiks. «Soolaravi köidab maailmas aina rohkem tähelepanu. Viimaste aastate jooksul on ehitatud soolakambreid ka eksootilistesse paikadesse nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Iraan, India, Uruguai, Brasiilia ning ka Kariibi mere saared,» rääkis Kokkoneni tegevjuht Eva-Liisa Salin.
«Siin ei ole midagi imestada. Levinuimad allergiad ning hingamisteede- ja nahahaigused on ühesugused kõikides maailma riikides. Raske on leida riiki, kus ei oleks astmaatikuid või atoopilist dermatiiti põdevaid inimesi,» lisas ta.
Kokkonen viib parajasti läbi uurimistööd Horvaatia lastekliinikus Helena, kus on rohkem kui aasta kasutusel olnud soolakookon ja soolaaerosooli generaator. Uuring kestab kolm aastat, kuid tegevjuhi sõnul on tulemused juba praegu hämmastavad: «Kümne seansi järel paranes märgatavalt kõigi 16 uuritava hingamisteede haigustega (astma, pollinoos, obstruktiivne bronhiit) lapse tervis. Vajadus ravimite järele kahanes ning pooltel juhtudel ravimite manustamine koguni lõpetati,» rääkis tegevjuht.
Tõepoolest, soolakamber toob paljudele leevendust, kuid kindlasti ei ole see imeravim, mis hoobilt rasked haigused parandab, märkis Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba. «Sool ei ole imeravim,» toonitas ta.
«Astmaatikutele ja krooniliste kopsuhaigustega inimestele on kõige tähtsam siiski eriravimite (tavaliselt inhaleeritavate) võtmine,» soovitas Sooba.
«Kindlasti ei saa soolaravi mõju võrrelda näiteks astmaravimi omaga – need ei ole maailmas võrdsed tegijad. Seetõttu soolaravi mõju praegu põhjalikumalt ei uurita,» selgitas Sooba. «Me ei jäta patsientidel astmaravimeid ära, vaid pigem ootame medikamentravi kombineerimisest taastusraviga veelgi paremat tulemust,» lisas ta.
Palavikuga jää koju
«Soolaravi kui looduslik ravimeetod sobib toetava ravina väga hästi hingamisteede haigustega inimestele, näiteks astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) inimestele, aga ka kroonilise põskkoopapõletiku puhul ning organismi kaitsevõime suurendamiseks,» rääkis Sooba.
Tema sõnul ei tohiks aga soolakambrisse minna ägeda nakkuse, palaviku, nohu, köha, raske kopsuhaiguse, pahaloomulise kasvaja, kompenseerimata kõrgvererõhktõve ning raske hingamis- või südamepuudulikkusega.
«Nohu, köha ja kurgukipitusega võiks pigem koju jääda ja teed juua kui otsida abi soolakambrist – kambrisse köhima tulles nakatavad nad teised kambris viibijad,» märkis Sooba. Samuti ei sobi soolakamber kinnise ruumi kartusega inimestele.
Üldiselt näeb arst esimese ravikuuriga ära, kas ravi annab tulemust või ei. «Kui annab, siis määrame soolaravi kuuridena näiteks kaks korda aastas. Väga palju patsiente siiski tervet kuuri ei saa,» nentis ta.
Soolakambri seansi ajal hingab patsient sisse õhus hõljuvat soola-aerosooli. Imeväikesed soolaosakesed sisenevad hingamisteede kaudu ja ladestuvad ravi vajavale limaskestale.
Sooba sõnul paraneb nii limaskesta rakkude ainevahetus, alaneb turse hingamisteedes ning hingamine muutub kergemaks. Soolaravi toimel suureneb rögaeritus ja kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel inimestel paraneb niiviisi kopsude ventilatsioon. Samuti suurendab soolaravi organismi kaitsevõimet, leevendab allergiat ja vähendab haigestumist nakkushaigustesse.
Räägitakse, et soolakamber aitab ka allergiliste nahaprobleemide korral ning toob leevendust naha ekseemile, atoopilisele dermatiidile ja psoriaasile. Horvaatias läbi viidava uuringu kohaselt langes aastaga atoopilist dermatiiti põdevate laste (17 uuritavat) SCORAD-indeks 20–61,8 pealt 3–36,8 peale. Kahele patsiendile 17st ei avaldanud soolaravi mingisugust mõju, kolmel patsiendil 17st oli pärast ravi lõppu täiesti puhas ja korras nahk.
Nahale soolavann
Eve Sooba soovitab probleemsele nahale pigem tõhusamat soolavanni, mida saab väga edukalt teha ka kodus. «Soolavanni võiks teha kaks-kolm korda nädalas. Vannivette tuleks lisada näiteks meresoola, võib lisada natuke õli,» soovitas ta. Kui nahka veel tõhusalt kreemitada (õigete baaskreemidega), on tulemused näha juba kahe-kolme nädala pärast.
«Soolakamber sama efekti ei anna, seetõttu ma oma patsiente sinna ei saada, vaid soovitan neile pigem lahja kontsentratsiooniga soolavanni,» lisas ta.
Taastusarsti sõnul on hingamisteede haiguste ravis abi ka füsioteraapiast. Füsioterapeut õpetab patsiendile hingamisharjutusi, õiget kehahoidu jms. Teadlik regulaarne hingamisharjutuste tegemine ja õige füüsiline koormus (sõltub haiguse staadiumist) parandab tõhusalt inimese sooritusvõimet.
«Pärast taastusravikuuri muutuvad paljud kopsuhaiged juba mõne aja möödudes palju toimekamaks,» nentis Sooba, kelle sõnul võiks füsioteraapiat kombineerida soolaraviga.
«Soolaravi võimalus peaks taastusravisse jääma, kuid mitte iga haige kompleksravi osana, vaid ainult neile, kellele see on näidustatud. Esmane on siiski kopsuarsti määratud medikamentravi,» tõdes Sooba.
Haigekassa toetab
• Haigekassa tasub soolakambriravi eest siis, kui patsiendil on selleks meditsiiniline näidustus ja kui sinna suunab eriarst. Perearsti tellitud protseduuride eest haigekassa ei tasu.
• 2012. aastal esitati haigekassale 1512 raviarvet ning teenust osutati 14 456 korda kokku 25 587,12 euro eest.
• 2011. aastal esitati 1635 raviarvet ning teenust osutati 15 518 korda kokku 27 466,86 euro eest.
• Enim on teenust kasutanud taastusraviarstid.
• Soolaravi teenus on haigekassa tervishoiuteenuste loetelus alates 1998. aastast.
Allikas: haigekassa