Kuidas kaitsta oma õigusi korteriühistu liikmena?

Kui ühistu liikmed heakorra põhimõtetes sõbralikult kokku ei lepi, tekitab see ebameeldivusi kõigile. Foto: Toomas Huik

Kuidas saab korteriühistu liikmena ära tunda, et minu õigusi on rikutud?

Urmas Mardi,

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige:

Siis, kui need on vastuolus korteriühistu tegevust reguleerivate õigusaktidega.

Korteriühistu õiguslik regulatsioon ja selle tegevus on reguleeritud paljude erinevate õigusaktidega, samuti tuleb hinnata erinevate õigusaktide koostoimet.

Esialgse õiguskindluse tuvastamiseks soovitan siiski tutvuda korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seadusega ning loomulikult korteriühistu põhikirjaga, mis on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekul ja registrisse kantud.

Tunne, et minu õigusi on rikutud, võib olla küll emotsionaalselt põhjendatud, kuid alati tuleb leida ka õiguslik alus.

Milliste kaebustega üldjuhul korteriühistu liikmed teie poole pöörduvad?

Erinevate küsimustega. Majanduskriisi ajal on paljud küsimused seotud ühistu küttearvetega, kuid tahetakse teada ka seda, kuidas end ühisest küttesüsteemist lahti haakida.

Enam levinud küsimusi: kes peab maksma siis, kui katkine vihmaveetoru teeb seina niiskeks ning korteris tuleb teha remont; millistel tingimustel on võimalik välja ehitada pööningukorrus; kas välisseinale võib paigaldada lisaseadet (nt kliimaseadme); kuidas toimub üldkasutatavate ruumide kasutamine?

Meieni jõuavad samuti küsimused korterites toimunud uputuste ja nendega kaasnevate kahjude hüvitamise nõuete teemal. Korteriühistu liikmed tahavad ka tihti selgitust, miks ei tohi rõdusid oma suva järgi kinni ehitada või kuidas reguleerida autode parkimist jne.

Üsna sageli on tegemist pigem suhtlemisprobleemi kui õigusliku küsimusega. Ärgem unustagem, et korteriomanik ja ühistu juhatus on partnerid, mitte verivaenlased.

Kui korteriühistu liikme õigusi on rikutud, siis milline on õige toimimine probleemi lahendamiseks ja õigluse jaluleseadmiseks?

Esimesena peaks asjad läbi rääkima korteriühistu juhatusega ning vajadusel taotlema korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumist. Parim ja soodsaim lahendus on üldjuhul kompromiss.

Kui tulemust ei saavuta, tuleks probleemi lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Kindlasti ei soovita ma uisapäisa ja iga hinna eest kohtusse pöörduda. Enne selle sammu astumist tuleb teha kõik endast olenev probleemi lahendamiseks – selgitada välja õiguslikud asjaolud, konsulteerida pädevate juristidega, kes oskavad hinnata kaasuse sisu ja kohtupraktikat.