Suvest sõltub veiseliha maitse

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohusöödal kasvanud lihaveiste liha vajab vähem maitseaineid.
Rohusöödal kasvanud lihaveiste liha vajab vähem maitseaineid. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Tänu möödunud aasta vihmaküllasele suvele on tänavu rohumaaveis tippklassis.

«Rohukasv oli mullu nõnda hea, et tehti koguni neli niidet energia- ja kuivainerikast silo, see on suhteliselt haruldane,» rääkis MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv, kelle sõnul tuleb kõige maitsvam ja tervislikum veiseliha veistelt, kes toituvad vaid kõrgväärtuslikust karjamaarohust, silost ja heinast. «Põuasel suvel on loomad kehvemas toitumises, mistõttu võib nende liha olla tuim, sitke ja kuiv,» tõdes Noorkõiv.

«Tänavu on aga veiselihas vähem vett ning rohkem maitseid, liha sisaldab palju rasva, on mahlakas ja pehme,» lisas ta.

Noorkõivu sõnul ei ole pikka aega veisekasvatajate jaoks nii head suve olnud. «Kui muidu loodetakse palavat ja päikeserohket suve, siis rohumaa veisekasvatajad ootavad ikka pigem jahedat ja vihmast suveilma,» ütles Noorkõiv.

Rohumaaveiseliha on rikas omega-3 rasvhapete poolest ning sisaldab A- ja E-vitamiine, aga ka vähivastase ja rasvapõletamise toimega linoleenhappeid.

«Veiseliha valides peab jälgima, et pakutav oleks kindlasti lihaveiseliha, lihtsalt veiseliha puhul on tegemist piimaveiselihaga, mida ei kasvatata lihasöömiseks. Lihaveiselihast saadavad tooted on piimaveiseliha omast kvaliteetsemad ja maitsvamad. Lihaveiseliha pakuvad tänasel päeval kindlasti Liivimaa Lihaveis, Saare Lihaveis ja Eesti Lihaveis,» rääkis Noorkõiv.

Lihaveis on Eestis ainuke, kes täielikult oma loomulikus keskkonnas ehk karjamaal kasvab. «Kõige tervislikumaks peetakse rohumaaveise- ja ulukiliha, mis on oma maitselt väga sarnased,» märkis Noorkõiv.

Eestis kasvatakse tosinat erinevat tõugu lihaveiseid. Nendest on aberdiin angus ning hereford kõige sobilikumad kasutamaks looduslikke rohumaid. Mõlemal eelmainitud tõul on eeldused niinimetatud marmorliha (lihaskiudude vahel olev rasvkude jätab lihast marmorja mulje) tootmiseks ka ilma tööstusliku intensiivse jõusöödanuumata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles