Tänasel istungil otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon toetada personaalmeditsiini rakendamise ehk geenikaardi prooviuuringut.
Sotsiaalkomisjon toetab personaalmeditsiini rakendamise juhtprojekti
8. aprill 2013, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil tutvustas Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu personaalse meditsiini rakendamise võimalusi. Tema nägemuses on Eestis tekkinud vajadus, aga ka võimalused personaalse tervishoiu juurutamiseks. Uudne geenianalüüsil põhinev meetod aitaks juba perearsti tasandil võtta arvesse patsientide geneetilist omapära, selgitada välja haigusriskid ja võimalikud ravimite kõrvaltoimed ning doos. Metspalu tegi ettepaneku alustada juhtprojektiga, kus arstid saaksid aasta jooksul patsientide geeniinfot kasutada.
Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul tuleks nimetatud projekti elluviimisel teha koostööd nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Personaalmeditsiini rakendumine tooks Eestisse uusi investeeringuid. Haigekassa esindaja avaldas arvamust, et pikemas perspektiivis tagab personaalmeditsiin maksumaksja raha ratsionaalsema kasutamise.
«Eesti on ainulaadne selle poolest, et oleme rakendanud riikliku e-tervise süsteemi, mis võimaldab rakendada geenikaardil põhineva personaalmeditsiini iga inimese tervise parendamise ette,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Sotsiaalkomisjon toetas juhtprojekti elluviimist ja rahastamise võimaluse leidmist Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse tervisevaldkonna vahenditest.
Lisaks arutas komisjon täna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, mis ühtlustab tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki reguleerivaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme. Sotsiaalkomisjon otsustas toetada direktiivis saavutatud kokkuleppest tugevamat regulatsiooni, eriti mis puudutab pakendil esitatud visuaalse informatsiooni mõjukust.
Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul on direktiivi üks peamisi eesmärke kõrvaldada ekslik mulje, nagu oleksid mõned tubakatooted teistest vähem kahjulikumad ning karmistada tubakatoodete tootmistingimusi.
Direktiivi laiem eesmärk on ennetada tubakatoodete tarbimist eelkõige alaealiste hulgas. Tsahkna sõnul on direktiiv rahvatervise seisukohalt väga oluline ning komisjon toetab Eesti seisukohta direktiivi jõustamiseks, mis saaks kõige varem toimuda järgmisel aastal. Üleminekuperiood seejärel kestaks 18 kuud.