Ministeeriumi prognoos: HIV-positiivseid jääb vähemaks

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni tehtud ennetustöö lubab ennustada, et uute HIV juhtude arv lähiaastatel ei tõuse. Pildil kondoomide jagamise kampaania Tallinnas Tammsaare pargis.
Seni tehtud ennetustöö lubab ennustada, et uute HIV juhtude arv lähiaastatel ei tõuse. Pildil kondoomide jagamise kampaania Tallinnas Tammsaare pargis. Foto: Toomas Huik
Sotsiaalministeeriumis täna esitletud prognoosi järgi pole lähiaastatel näha HIVsse nakatunute hulga suurt kasvu. Seda siiski vaid juhul, kui jätkub raha juba nakatunud inimeste raviks ning ennetustööks.

Eesti ja välisekspertide koostöös valminud prognoosi tutvustanud sotsiaalministeeriumi analüütik Taavi Lai rääkis, et hinnanguliselt on Eestis HIV-positiivseid praegu 11 000-12 000 ja see arv näitab lähiaastatel väikest kahanemistrendi. 2015. aastaks peaks HIV juhtude arv olema alla 11 000 ja lähenema rohkem 10 000 piirile.

Selline langus on Lai selgitusel tõenäoline kahel põhjusel. Esiteks on viiruse edasise leviku tõkestamiseks tänaseni tehtud head ennetustööd ja uute nakatumiste hulk kahaneb. Teine põhjus pole sugugi positiivse maiguga – Eestis on hetkel ligi paartuhat HIV-positiivset, kes vajaks spetsiaalset antiretroviirusravi, kuid ei saa seda, ning 2015. aastaks on osa ravita jäänutest surnud.

Prognoosis ei arvestanud eksperdid praeguse majandusolukorraga ja sellega kaasnevate sotsiaalprobleemidega nagu töötuse kasv ja võimalik narkomaania leviku hoogustumine.

Lisaks eeldasid nad, et HIV-positiivsete ravi ja ennetustööga jätkab riik samas mahus kui seni. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku esimees Igor Sobolev aga kardab, et kärpimistuhinas kahanevad ka need summad ja kõik senised saavutused lendavad tuulde.

Sobolevi muret jagas ka tervise arengu instituudi ekspert Kristi Rüütel. Tema sõnul on HIV leviku tõkestamisel seni palju ära tehtud uimastisõltlastele puhaste süstalde jagamisega.

«Kui nüüd meie rahastamine peaks oluliselt vähenema, siis see kätkeb endas väga suurt riski, et inimestel ei ole enam ligipääsu puhastele süstaldele ja sealt edasi on juba kõik stsenaariumid võimalikud,» ütles Rüütel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles