Jalgsi või jalgrattaga käib tööl üha vähem inimesi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. aprill 2013, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel liikus 2012. aastal 23 protsenti töölkäijatest tööle jalgsi või jalgrattaga. Selliste inimeste osakaal on aasta-aastalt vähenenud.
1997. aastal käis jalgsi või jalgrattaga tööl veel 33 protsenti kõigist töölkäijatest. Ühelt poolt on see seotud valglinnastumisega – osa inimesi on kolinud elama linnast välja, kust oleks keeruline sõidukit kasutamata linnas tööl käia, kirjutab statistikaameti statistikablogi. Teisalt on suurenenud ka nende inimeste hulk, kes peavad tööl käima teises linnas või piirkonnas.
Tööle jalgsi või jalgrattaga minekul on aktiivsemad naised, kellest ligi 30 protsenti ei kasuta autot ega ühistransporti. Meeste hulgas on sama näitaja 14 protsenti. Nii meeste kui ka naiste seas on enim jalutajaid ja rattureid vanuses 25–49, kes moodustavad tööle jalgsi või rattaga minejatest ligi poole. 50–74-aastastest töökäivatest naistest läks tööle jalgsi või rattaga 43 protsenti ning 15–24-aastastest 7 protsenti. Meeste seas olid vastavad näitajad 31 ja 11 protsenti.
Aastat kvartalite kaupa vaadates saab tõdeda, et jalgsi tööl käijate arv on olenemata muutlikust ilmast küllaltki stabiilne. Kõige kõrgem on see II kvartalis ulatudes 26 protsendini ning kõige madalam I kvartalis (23 protsenti). Jalgratturite puhul mängib aga ilm suuremat rolli — tööle liikumiseks kasutatakse jalgratast kevadel ja suvel kaks korda enam kui sügisel ja talvel.
Põhitöökoha keskmine kaugus elukohast oli jala tööle liikujatel 1,2 km ja jalgrattaga minejatel 3,6 km. Samas elab aga 24 protsenti kõikidest tööle liikujatest oma põhitöökohast kuni 2 km kaugusel ning 10 protsenti 2 kuni 4 km kaugusel. Seega on töökoht jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel ligi 35 protsendil töölkäijatest. Keskmine töökohale jõudmise aeg oli jala liikujatel 14 minutit ning jalgratturitel 15 minutit.
Piirkonniti käiakse kõige aktiivsemalt jalgsi või jalgrattaga tööle Järvamaal ning Läänemaal (ligi 40 protsenti maakonna töölkäijatest). Skaala teises otsas on aga Harjumaa ning eriti Tallinn. Kui Harjumaal liigub tööle jala või jalgrattaga ligi 17 protsenti töölkäijatest, siis Tallinnas teeb seda vaid iga üheksas inimene ehk ligi 12 protsenti.