Kassiaids ei tähenda kiisu jaoks surmaotsust

Liis Velsker
Liis Velsker, reporter
:

Täpselt samamoodi nagu inimestel, diagnoositakse ka kassidel immuunpuudulikkuse viirust, millesse haigestunud lemmikloom võib täisväärtuslikku elu nautida veel pikki aastaid.

FI-viirus (feline immunodeficiency virus) levib samalaadselt HI-viirusega (human immunodeficiency virus) sugulisel teel ning sülje ja vere kaudu. Haiguse riskigrupp on isased kastreerimata vabalt õues liikuvad kassid, kes levitavad viirust enamasti kaklustes.

«Viirust leidub süljes ja nakatumine toimub hammustushaavade kaudu,» selgitas Viljandi Männimäe loomakliiniku loomaarst Riina Jõgila. «Emane kass võib nakatuda paaritumise ajal, kui isane kass hammustab teda turjast. Katsetes on kindlaks tehtud, et emased võivad nakatuda ka sperma kaudu, kuid on teadmata, milline tähtsus on viiruse sellisel ülekandumisviisil looduses.»

Haigusel on pikk peiteaeg: nakatunud kassid võivad elada kaua ilma oluliste kliiniliste haigusnähtudeta.

«Minu patsient Karu elas veel kaheksa ja pool aastat pärast diagnoosi saamist. Meil on mitmeid patsiente, kes tunnevad end suurepäraselt ja elavad tavalist kassielu, kuigi on juba aastaid tagasi diagnoosi saanud,» rääkis Nõmme loomakliiniku arst Ursula Mesikäpp.

Loomaarstid kinnitavad, et tegemist on Eestis küllaltki sagedase probleemiga. «Nii üle-eelmisel kui ka sel nädalal oli kliinikus ravil selle diagnoosiga kass – seega tõesti levinud tõbi,» möönis Mesikäpp.

«See on kahjuks suhteliselt sage probleem õues käivatel kassidel,» kinnitas ka Valdeku väikeloomakliiniku loomaarst Inga Viilmann. Tallinna Haabersti Zoovetkeskuse loomaarst Olga Sjatkovskaja rõhutas, et FIV on levinud just kaklevate kõutside hulgas.

Pannakse magama

Mesikäpa sõnul häbenevad inimesed sarnaselt HI-viirusega rääkida ka kassi immuunpuudulikkusest, sest kardetakse hukkamõistu. Samas pelgab arst, et haigusele liigne tähelepanu pööramine võib loomakesi hoopis asjatult loojakarja saata. «Enamik inimesi tahab diagnoosi teada saades kohe looma tappa lasta,» teatas naine nördinult. Tema sõnul tuleks loomaomanikke julgustada lemmikuid mitte hukkama.

Ka kuus aastat FI-viirusega elanud emane kiisu Sofi jäi häbelikuks ega tahtnud end Postimehe fotol näidata. «Enamik inimesi ei teagi, et tal selline haigus on,» ütles Tallinnas elava Sofi perenaine.

Kuigi naabrid ei tea, et Sofil on selline viirus, ei usu omanik, et kass kedagi ohustab, kuna ei puutu teiste loomadega kokku. «Minu arvates on ta täitsa kobe ja ma ei saa aru, et tal midagi viga oleks. Ta on imeilus loom toreda iseloomuga,» kirjeldas omanik 2007. aastal varjupaigast vääriti koheldud kiisuna hoole alla võetud Sofit.

Harjumaal Kiisal elava Liisa Koppeli kiisu nimega Volli suri mõned aastad tagasi. Omanik toonitas, et hoolimata viirusest elas isane kass kõrge vanuseni. «Ta oli tegelikult vana kass, kui ta tänaval minu juurde tuli. Ta oli isane ja kastreerimata ning kohutavas seisus. Ilmselt oli ta pulmas kakelnud – kõrvad olid katki kratsitud,» meenutas naine.

Koppel läks Volliga jalamaid arsti juurde Õismäe loomakliinikusse. «Seal tehti esimese asjana kohe test ja õmmeldi haavad kinni. Ma isegi ei teadnud, et selline haigus nagu FIV olemas on. Tehti ettepanek magama panna, kuid mina sellega nõus ei olnud,» meenutas Koppel.

Seejärel pöördus Koppel Nõmme loomakliinikusse. «Vollil võeti niidid välja, polnud häda midagi. Arst ütles, et tegelikult saab diagnoosida ainult seda, kas haigusetekitaja on organismis või mitte. Seda, kas kass on juba haigestunud, kiirtestiga teada ei saa. Tänasin jumalat, et ei lasknud teda magama panna,» ütles omanik.

Kastreeritud Volli elas pärast seda veel viis rõõmsat aastat. «Mul on kaks kassi veel ja ta ei kakelnud nendega kordagi,» ütles Koppel. Volli ei saanud imeravimeid ega erilist toitu, ta suri vanadusse. «Lõpus oli nii, et ta tuli lihtsalt kaissu ja kustus ära. Oligi kõik.»

Loomaarst Olga Sjatkovskaja mainis, et FI-viiruse raviks on olemas preparaadid, mis on väga kallid ja mida kassid hästi ei talu. Kui omanik otsustab, et tahab viirusvastast ravi teha, tuleb sellega jätkata kassi elu lõpuni. «See on väga suur otsus. Kohe, kui ravi lõpetada, kogub viirus jõudu ja tapab organismi,» selgitas naine.

Eestis FIV-vastast vaktsiini ei ole, küll on see olemas Ameerikas. Üldiselt kassidele FIVi vastu ravimeid ei anta, vaid ravitakse tavalisi haigusi, mis nakatunud looma immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu tugevamalt välja löövad.

Loomaarst Inga Viilmanni sõnul on ravi eelkõige ennetav: looma tuleks hoida toas, isane kass kindlasti kastreerida ja iga haigust kohe ravida. «Viiruse vastu aitab väidetavalt ka inimeste aidsiravim, aga selle hind on utoopiline,» tõdes Mesikäpp, kelle sõnul võib loom hea hoolduse ja kiire arstiabi korral aastaid vastu pidada.

Inimesele ei nakka

Ent kass Karu elas oma diagnoosiga suisa kaheksa ja pool aastat. «Karul oli see viirus ikka hulk aega, lõpuks olid tal koordinatsioonihäired. Ta elas isegi kaua, käisime teda kogu aeg süstimas. Karuke oli ilus kassike. Mul oli temast nii kahju,» rääkis Tallinnas elav vanaproua Hilda. Karu sai arstilt hormoonsüste.

Hilda leidis Karu tänavalt, kui loomake talle tühja kõhuga järele kõndis. Hilda üritabki vastu võtta võimalikult palju häid lapsi, nagu ta ise neid nimetab – tal on kahetoalises korteris koguni 11 kassi.

Kiisud on Hilda kinnitusel sõbralikud ega kakle. Mõnel on siiski FI-viirus. «Ega see inimesele ju nakka. Nad on kõik opereeritud,» ütles naine.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto kinnitas, et inimesele ega teist liiki loomadele viirus ohtlik pole. «Kuna veterinaar- ja toiduamet tegeleb eelkõige põllumajandusloomade haigustega ning selliste loomahaigustega, mis võivad mõjutada inimese tervist, siis meil ei ole andmeid selle kohta, kui paljudel kassidel Eestis on FI-viirust diagnoositud,» märkis ta.

Võib arvata, et 10–20 protsenti hulkuvatest kastreerimata kõutsidest on viirusekandjad. Uuringute alusel kannab viirust näiteks Jaapanis 28,9 protsenti ja Soomes 6,6 protsenti uuritud kassidest, teadis loomaarst Riina Jõgila.

FI-viirust saab määrata kiirtestiga igas loomakliinikus. Männimäe loomakliinikus on testitud kasse viimased kümne aastat, 2/3 teste on andnud positiivse vastuse. Viiruse nii sageda diagnoosimise taga on Jõgila sõnul arsti kogenud silm.

Olga Sjatkovskaja sõnul teeb nende kliinik testi tavaliselt siis, kui loom on korduvalt haigeks jäänud. Tõukassidel esineb FIVi väga harva. «Minu ajal on olnud ainult üks tõukass FIV-positiivne ja see loom oli toodud Venemaalt.»

Nõmme loomakliiniku arst Ursula Mesikäpp soovitab aga testimisega mitte liiale minna. «Ei ole hea mõte neid teste vorpida, kuigi see oleks arstiteaduslikult õige – testi tulemus ajab inimesed paanikasse,» leidis loomaarst.

FIVil on mitu staadiumi. Esmalt äge faas: palavik, kõhnumine, infektsioonid. Seejärel kliiniliselt latentne periood, mis võib kesta kuid või aastaid. Edasi löövad immuunsuse vähenedes välja kõikvõimalikud haigused: viirused, bakterid, seened, parasiidid, kroonilised põletikud, korduvad põletikud. Haiguse viimases staadiumis (FAIDS) kujuneb kassil välja immuunpuudulikkus: tekivad neuroloogilised probleemid, kasvajad, mitmed väga tõsised korduvad infektsioonid. Kui viimane staadium on alanud, jääb kassil elada mõni kuu.

Retroviiruste hulka kuuluv FIV avastati 1986. aastal Californias.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadfi-viiruskasidkassiaidsloomadtarbija
Samal teemal
Sisuturundus
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsibKõik
TervisKõik
ReisKõik
VideoKõik
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
UudisedKõik
Katsed ja testidKõik
Lugemissoovitus
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MajandusKõik
Valuutakursid
USD
0,909 EUR
GBP
1,195 EUR
SEK
0,105 EUR
RUB
0,014 EUR
=
Kursid seisuga: 26.07.2016
MaaeluKõik
PostimeesKõik
NaineKõik
JuhtimineKõik
TallinnKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE